Eesti Üliõpilaskondade liidu hinnangul ei arvestatud tänasel riigikogu kultuurikomisjoni kõrgharidusreformi hääletusel piisavalt üliõpilaste soovidega ning õiglasema eelnõu saavutamiseks korraldavad tudengid järgmisel nädalal taas meeleavalduse.
Komisjoni otsus ajab tudengid taas meelt avaldama
19. jaanuar 2012, 17:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Üliõpilaskondade liidu juhatuse esimees Eimar Veldre ütles, et tudengiliidud jäävad üldjoontes rahule sellega, et komisjon otsustas toetada lävendipõhist vastuvõttu ja õppetoetuste süsteemi rakendamist samaaegselt tasuta õppega.
Üliõpilaskondade liidule teeb aga muret, et eelnõus muutmata jäänud punktid seavad tudengid raskesse olukorda. Näiteks jäi eelnõusse sisuliselt muutumatul kujul nõue koguda kõigi semestrite lõikes keskmiselt 30 EAP-d, mille mittetäitmisel võib ülikool tudengilt õpperaha välja nõuda. Samuti ei lubata akadeemilise puhkuse ajal aineid võtta.
«Kui reformieelnõu jääb selliseks ja nädala alguses avaldatud õppetoetuste eelnõu ka, siis reaalselt hakkab üks tudengite rühm kannatama topelt: need, kel jääb mõni ainepunkt nõutud piirist puudu,» ütles Veldre.
«Neid üliõpilasi ähvardab õppemaksu arve ning nad jäävad ka veel õppetoetusest ilma. See aga töötab vastu reformi eesmärgile, milles taotletakse tudengite pühendunumat õppimist ja nominaalse õppeajaga lõpetamist,» sõnas ta.
Neil põhjustel otsustas tudengiliit korraldada 25. jaanuaril Toompeal meeleavalduse, et riigikogu ei võtaks praegusel kujul kõrgharidusreformi eelnõud vastu. Samal päeval toimub riigikogu suures saalis ka eelnõu teine lugemine.
«Meeleavalduse eesmärk on näidata, et tudengid ei ole selles küsimuses üksi ja et see eelnõu paneb muretsema paljusid,» ütles Veldre.
Tänaseks on EÜLile toetust avaldanud nii Eesti Õpilasesinduste, Noorteühenduste ning Eesti Haridustöötajate liit. Mitmeid tudengite seisukohti jagavad ka kõrgkoolide rektorid, sealhulgas vajadust leevendada täiskoormusega õppe nõuet.
«Viimased kaks nädalat oleme oodanud riigikogult avatud suhtlust ja seisukohtadega arvestamist,» rõhutas Veldre. «On mõned küsimused, milles kultuurikomisjon meiega arvestas, ent eelnõu tervikuna sellisel kujul tudengitele head ei tõota. Lubatud võimalus, et tudeng saaks pühenduda õpingutele ilma rahaliste muredeta, on tervikuna vastuseta.»