Juhtkiri ⟩ Pension ja poliitika

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Isamaa poleks saanud pensionireformi teises koalitsioonis ellu viia
• Püsiv partnerlus praeguses valitsuses oleks Isamaa huvides
• Igaühel on tõsine kaalutlemise aeg, otsides iseenda jaoks parimat lahendust

Isamaa on täitnud ühe oma kesksetest valimislubadustest ja see avab uusi võimalusi ka Eesti poliitikas. Teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine on nüüd kindel. Riigikohus otsustas, et pensionireformi seadus ei ole vastuolus põhiseadusega. Vabariigi president kuulutas selle välja. Selle muutuse täielikku tagasipööramist on keeruline ette kujutada.

Samas on samba seadus ka peaaegu ainukene Isamaa algatustest, mida erakond on saanud teha ainult koalitsioonis EKRE ja Keskerakonnaga, mitte koalitsioonis sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonnaga. Sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond usuvad kolme pensionisamba süsteemi, mille nad koos omaaegse Isamaaga lõid. Nad olid valmis arutama küll kõikvõimalikke tehnilisi muudatusi, aga mitte teise samba vabatahtlikuks tegemist ega selle täielikku ärakaotamist.

Muid ületamatuid lahknevusi sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonnaga tuleks Isamaa programmist tikutulega otsida. Tõsi, Isamaa programmist leiame ​EKRE omaga kokku langevad punktid: Isamaa toetab kooseluseaduse tühistamist ning teeb ettepaneku täiendada põhiseadust sättega, mis määratleb abielu mehe ja naise vahelise liiduna. Olgu siinkohal siiski mainitud, et praegusel koalitsioonil ei ole ühist seisukohta ei kooseluseaduse tühistamise ega rakendamise asjus. Järelikult pole takistust, miks ei võiks järgnevadki koalitsioonid elada edasi punnseisuga selles küsimuses.

Samba seadus on peaaegu ainukene Isamaa algatustest, mida erakond on saanud teha ainult koalitsioonis EKRE ja Keskerakonnaga, mitte koalitsioonis sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonnaga.

On päris loomulik, et Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütleb praeguse valitsusesisese tüli kohta rahustavalt: «Ei ole nii, et niipea, kui kriis tekib, läheme ja vaatame alternatiivseid lahendusi. Püsiv partnerlus ja usalduse taastamine on palju olulisem kui tõmmelda erinevate valitsuste vahel.» See ei tee aga tühjaks uutest oludest lähtuvat ohtu Keskerakonnale ja EKRE-le, et ka Isamaa saab pärast eilset riigikohtu otsust hoopis vabamalt otsida võimalust, kuidas praegusest mängust puhta särgiesisega välja astuda. Ka teflonmehest peaminister Jüri Ratas, kellele pole siiani ükski solvang korda läinud, on seega praegu koalitsioonis puhkenud tüli lahendamisel mõnevõrra teistsuguses situatsioonis kui varasematel kordadel.

Tuleme nüüd tagasi pensionide juurde. Kui inimesed lahkuvad massiliselt teisest sambast, annab see lühiajaliselt riigieelarvele hoogu. Esmalt laekuvad väljavõetud summadelt maksud. Natuke pikemas plaanis väheneb tarvidus maksta teise sambasse riigi osa, see raha jääb esimesse sambasse. Seejärel on riik aga terve rea tüütult detailsete küsimuste ees, milline meie tulevane pensionisüsteem siis ikkagi olema saab. Kui see jääb toetuma vaid esimesele sambale, siis vajab seegi kõvasti kohendamist ja täpsustamist.

Iga inimese tasandil on aga kohane meelde tuletada, et vabadus ja vastutus käivad käsikäes. Kindlasti pole maailma kõige parem plaan kogunenud summad lihtsalt ära raisata ja jääda uskuma, et küllap riik hakkab tulevikus imelist rahvapensioni maksma. Nüüd ongi igaühel tõsine kaalutlemise aeg, otsides just iseenda jaoks parimat strateegiat.

Loodame ka, et seni pigem passiivsusega silma paistnud fondipidajad saavad ehmatusest üle ja tulevad meie ette tõsiselt võetavate pakkumistega.