Covid-19 pandeemiaga meenus 1710. aasta katk. 1711. aasta põlvkond oli see vanavanemateta põlvkond, seal see kultuurikontakt katkeski. Või lehitseme esivanemate I maailmasõja aegseid kirju unistustest, et sõda lõpeb ja jätkub jälle 1914. aastast, kus kõik pooleli jäi. Ei jätkunud – see oli vana maailma lõpp.
Covid-19 on loodetavasti mõneti leebem, aga sellestki jäävad pöördumatud muutused meie elukorraldusse, majandusse, olmesse, mentaliteeti, haridusse, kultuuri, samuti demokraatiasse ja parlamentarismi. Ja loomulikult mitte ainult meil. Oleme arutanud kriisist väljatuleku strateegiaid kolleegidega Balti Assamblee (Eesti, Läti ja Leedu parlamentide ühendus) partnerorganisatsioonidest, Põhjamaade Nõukogust ja BeNeLuxi Parlamentaarsest Assambleest. Virtuaalsetel kohtumistel loomulikult. Kolleegid arvavad, et parlamentide töö ei ole erinevate piirangute, karantiinide või vaktsineerimiste juhtimine. See on ikka valitsuste ja spetsialistide, ka teadlaste töö. Parlamentide peamine ülesanne peaks olema oma riigi konkurentsivõime tagamine kriisijärgses maailmas.
/nginx/o/2020/10/21/13426245t1he680.jpg)