/nginx/o/2020/10/22/13428906t1hf331.jpg)
Vanemad masinad jäävadki ajale jalgu. Kuid kas on ilma uut masinat ostmata võimalik teda turgutada?
Aegluse põhjuseid on palju. Seekord vaatleme me ühte kõige lihtsamini parendatavat tegurit – arvuti massmälu ehk tavakeeli kõvaketast. Enamikes vanemates masinates on selleks mahutiks, kus elavad nii opsüsteem kui ka programmid, tavaline pöörlevate ketastega HDD (Hard Disk Drive). Neid on nii suuri – 3,5“ – kui ka läpakamõõdus ehk 2,5“ ja kasutavad nad Serial ATA 3 (SATA-3) liidest. Kuid nende andmevahetuskiirus on väike – 80 kuni uusimatel u 200 MB/s. Suuremate failide/mängude laadimisel ootab arvuti jupp aega, enne kui andmed kätte saab.
Suure hüppena siin vallas ilmusid kasutusse SSD-d (Solid State Disk), välkmälukettad. Kuigi neis miskit pöörlevat ei ole, kutsutakse neid nende töö eesmärgi tõttu seniajani ketasteks. Põhimõtteliselt on tegemist millegi sarnasega nagu seda on USB mälupulgad ja telefonide/digikaamerate mälukaardid. Kuid nende kontrollerid, kiired vahemälud jne teevad neist hoopis uue taseme relvad.
Üle 30 korra kiirem
Kui esimesed SSD-d olid suhteliselt aeglased, kallid ja vähese töökindlusega, siis nüüdseks on olukord paranenud – turult leiame me kuni 4 TB suuruseid isendeid (serverimaalimas isegi kuni 60 TB!). Kuna nad kasutasid arvutiga suhtlemisel sama SATA-3 liidest nagu vanad kõvakettad, siis masina jaoks olidki nad «kõvakettad». Sülearvutites olid samuti SSD-d, aga formaadis 2,5“. Ainult nende andmevahetus kiirus oli oioi kui palju suurem – parimad SATA-3 SSD-d suutsid pakkuda juba kuni 550 MB/s kiiruseid. Ent siin tuligi meile uus sein vastu – ja selleks polnud miski muu, kui praeguseks iganenud SATA-3 liides oma teoreetilise maksimaalse andmevahetuskiirusega 600 MB/s. Ja vot sellest ei saa üle ega ümber. Kas nii jääbki? Inimesele on kombeks vastu seina joostes sellest üle ronida, nii ka siin.
Alates aastast 2013 sertifitseeriti uus liidespesa tüüp M.2 ja seda said kasutada mitmed seadmed, nii WiFi kaardi, SSD-d kui mitmed muud. Kuid hüpet ei toimunud enne, kui vananenud SATA vahetati välja moodsa PCI-Express liidese vastu. Esialgu olid kasutusel kahe kanaliga (PCIex X2) SSD seadmed, kuid kohe varsti laiendati seda liidest kaks korda, ja sinna on ta jäänud tänaseni – PCIex X4. Selle liidese teoreetiline andmevahetuskiirus on juba 4 GB/s ehk siis üle kuue ja poole korra kiirem kui SATA SSD-del ja üle 30 korra kiirem kui pöörlevatel ketastel. Parimad PCIex 3.0 SSD-d, mida ma olen testinud, joonistasidki reaalselt andmevahetuskiirust 3600 MB/s. Ma kasutan isegi oma süsteemikettana üht kiireimat sellest maailmast – 500 GB Samsung 970 EVO Plus – ja olen ikka väga rahul.
Kuid seegi pole piir
Inimene on rahutu ja püüab kogu aja piire murda. Nii loodigi PCI-Express 3.0 standardi järglasema uusim PCI-Express 4.0. Ja ei võtnudki kaua aega, kui selle aasta alguses Las Vegase suurmessil CES 2020 hõikas Samsung välja oma uue põlvkonna SSD – Samsung 980 Pro. Kuid mida polnud, oli toode ise. Nüüd, kolmveerand aastat hiljem maandus ta mu testilauale ja pole muud öelda kui vau! See loom on kiire, tõepoolest kahekordistab ta andmevahetuskiiruse kuni 7 GB/s. Ja kuigi meie hulgiladudeski teda veel näha pole, peaks ta hind tulema 150 euro tuuri.
Näpunäited uuendajatele
/nginx/o/2020/10/22/13428907t1hfd26.jpg)
Kui teil on ka vana pöörlevate ketastega arvuti, siis süsteemikettaks SATA SSD pannes kargate te üllatusest, kuidas masin end liigutama hakkab. Vana ketta võite aga rahumeeli igasuguse kola hoidmiseks jätta – tavaline lauaarvuti lubab harilikult kuni kuut SATA seadet. Sülearvuti puhul on veidi keerulisem – odavamatel masinatel on vaid üks kettakoht ja te peate vana «pöörleja» välja võtma ja SSD sisse panema. Ja selle pöörleja saate kümmekonna eurose välise kestaga muuta omale väliseks andmekandjaks. SSD-d valides uurige aga kindlasti arvuti spetsifikatsioone – 2,5“ SSD-sid on nii 9.5 kui 7 mm paksuseid. Kui teie masinal on 9,5 mm ketas, siis saate ka 7 mm sinna pesasse «tihendada», aga vastupidi ei tule kuidagi välja.
Kui nüüd aga oleme masina juures, millel on juba M.2 pesa, siis tuleb vaadata, mida sinna mahutada. Ketta maht pole oluline, küll aga toetatud standard. Algsed emaplaadid olidki ainult PCIex X2 toega ja sellele ülikallist seadet osta on mõttetu, kui te just tulevikukindlustust hilisema upgrade’i jaoks silmas ei pea. Sama kehtib ka uute arvutite korral – praegu saab mu paljukiidetud Samsung 980 Pro hüvesid nautida vaid eelmisel aastal ilmunud AMD Zen 2 arhitektuuriga arvutite omanik. Varasematel AMD-del ja Intelil siiani on tugi ainult PCIex 3.0 jaoks. Intel peaks PCIex 4.0 juurde jõudma alles järgmise aasta jaanuaris-veebruaris oma 11000 seeria protsessoritega.