JULGEOLEK ⟩ René Värk: lõhenenud Malis pole loota kiiret lahendust

Malis levivad ka MINUSMA- ja Prantsusmaa-vastased meeleolud. Meeleavaldajad nõudsid mullu oktoobris Bamakos koalitsiooni loomist Venemaaga. Foto: Bastien Louvet/sipa/Scanpix

Mali konflikt on kujunenud keerulisemaks, kui see paistis aastal 2012. Liiga palju on osapooli, põhjusi, soove, probleeme ja piirkondlikke eripärasid, kirjutab Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse dotsent René Värk.

Mali konflikt on kujunenud keerulisemaks, kui see oli aastal 2012, ning ühte ja lihtsat lahendust ei paista kusagilt. Palju on osapooli, põhjusi, soove, probleeme, piirkondlikke eripärasid jne. Oma osa lisab geograafia: Mali on pindalalt umbes sama suur kui Saksamaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Iirimaa kokku. Põhja-Malis on vahemaad suured ja liikumist raskendavad nii looduslikud takistused kui ka infrastruktuuri puudumine või kehv seisukord. Relvastatud rühmitustel leidub ohtralt ruumi, kus peituda ja tegutseda.

Mida kaugemale Bamakost ja omakorda piirkondade keskustest, seda väiksem on keskvõimu kohalolek ja mõju. Kuhu ei jõua keskvõim, seal tagavad korda rahulepingu osalisteks olevad rühmitused või hoopis islamistid. Näiteks Kidali piirkond on ajalooliselt olnud tuareegide ala ja Bamako mõju on nominaalne.