Peeter Raudsepp: EASi tükeldamist ei tule

EASi juhatuse esimees Peeter Raudsepp laiendab välisesinduste haaret. Foto: Sander Ilvest

• Välisministeerium soovib EASi välisesindajad enda alla koondada.
• Ühine platvorm ja infovahetussüsteem oleks nii riigi kui ka ettevõtjate huvides.
• EAS vastu, viidates oma ekspertide ja diplomaatide töö sisulistele erinevustele.
• EASi juht: «Meie huvi on sektori arendamine innovaatiliseks.»

Riigikontroll leidis oma hiljutises ülevaates, et kuigi Eesti ettevõtjad on riigi äridiplomaatia toimimisega üldiselt rahul, tekitab EASi ja välisministeeriumi omavaheline konkurents ja ebapiisav infovahetus probleeme. Kummagi ametkonna välisesindus toimib iseseisvalt, puudub ühine tulevikunägemus ja ühtne infohaldamise süsteem. Riigikontrolör Janar Holmi hinnangul on oht tegevusi dubleerida ja seeläbi niigi vähest ressurssi raisata.

Välisministeerium soovib EASi välisesindajad enda alla koondada, EAS on vastu ning viitab oma ekspertide ja diplomaatide töö sisulistele erinevustele, eelkõige olemasoleva kompetentsi vallas. Eesti Tööstus-Kaubanduskoda toetab välisministeeriumi lähenemist, kuigi tihedamalt töötab koos EASiga.

EASi juhatuse esimees Peeter Raudsepp käis sel nädalal riigikogu riigieelarvekontrolli erikomisjoni ees oma seisukohta kaitsmas. «Minu teada EASi tükeldamist ei tule, sellist otsust pole tehtud,» sõnas Peeter Raudsepp Postimehe otsesaates «Otse Postimehest».

Eesti välispoliitika arengukava 2030 peab majanduse toetamist ja äridiplomaatiat strateegiliseks tegevusalaks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, EAS ja välisministeerium peaksid tegema selles koostööd. Samas on näha, et ministrite visioonid valdkonna juhtimisest ja tulevikust on erinevad.

Äridiplomaatia läheb riigile igal aastal maksma 20 miljonit eurot avaliku sektori raha. Kui liita kokku kõik ettevõtlust toetavad välisesindused, nii diplomaatilised kui ka EASi omad, siis on Eesti riik loonud oma võrgustiku 38 riigis. EASi ekspordinõunikud asuvad neist 16s ja plaan on laieneda Poola, Hiinasse ning Kagu-Aasia ja Aafrika riikidesse. Investeerimiskonsultante soovitakse saata veel Jaapanisse, Suurbritanniasse ja Beneluxi maadesse. Eelkõige toetatakse meie ettevõtjate ekspordivõimekuse loomist ja välisinvesteeringute meelitamist Eestisse. Mõlemas valdkonnas on EAS kindlasti tugevam tegija, tuues 2019. aastal oma välis­esindustes töötavate konsultantide abiga riiki 199 miljoni euro eest investeeringuid, mis aitasid luua ligi 1000 uut töökohta.

Äridiplomaatia läheb riigile igal aastal maksma 20 miljonit eurot avaliku sektori raha.

EASi klientideks on praegu ca 800 ettevõtet, kellele pakutakse teenuseid alates innovaatilistest ärimudelitest ja tootearendusest kuni koolituste ja mentorluseni.

Kevadel alanud kriis kasvatas nõustamiste arvu 40 protsenti, kuid tõi kaasa ka nurinat toetusmeetme viibimise ja taotluste keerukuse üle. Piisava toeta jäi turismisektor.

«Kaks kuud valmistasid meetmeid ette poliitika kujundajad, järgmise kahe kuuga viisime toetusraha ettevõtjateni, kokku 6000 kliendile. Kuu aja jooksul menetlesime tavapärase 50 taotluse asemel 3000. Turismisektori uued meetmed tulevad, kuid ma ei usu, et nende olukord järgmisel hooajal oluliselt muutuks,» rääkis Raudsepp. «Meie huvi on pigem sektori arendamine innovaatiliseks, roheliseks. Toetame edukaid ärimudeleid, lansseerime turismikampaaniaid kaugematel turgudel. Välisesindustes töötavad eksperdid on suunatud eksportivate ettevõtete toetamisele ja välisinvesteeringute kaasamisele, nad tunnevad kohalikku keelt, kultuuri ja majandust. Saatkondades töötavate diplomaatide tugi suurendab Eesti ettevõtete usaldusväärsust ja hõlbustab suhtlemist välisriikide ametiasutustega,» lisas ta.

Kes siis selles uues olukorras EASist toetust ja nõu saavad? Sihtasutuse juht rääkis fookusgrupist, kelle puhul pole niivõrd tähtis ettevõtte suurus kui selle võime luua lisandväärtust.

«On oluline, et ettevõttel oleks ambitsiooni minna välisturule, kasvada, luua intellektuaalset omandit. Oleme valmis toetama suure lisandväärtusega ettevõtteid. IT-sektor on seni olnud edukaim. Traditsioonilised ettevõtted võiksid rohkem küsida meilt abi rakendusuuringuteks, arenguprogrammi loomiseks ja tootearenduseks. Kindel edulugu on olnud näiteks Cleveron, kellega kestab aastaid koostöö,» sõnas Raudsepp.

Euroopa Liidu uus rahasüst toob 20 miljonit eurot lisaraha rakendusuuringutele, mis peaksid abiks olema Eesti teadlaste ja erafirmade koostööle. Meede on läbinud valitsuse majanduskomisjoni ning ootab poliitilist otsust. EASi kohalikud bürood Tallinnas, Tartus ja Pärnus on valmis uusi projekte hindama. Eesti SKTst ligi 80 protsenti moodustab eksport, mistõttu konkurentsivõime tugevdamine ja eksportivate ettevõtete abistamine igal võimalikul moel peakski olema riigi majanduspoliitika tugisammas. «Me ekspordime liiga vähestesse sihtriikidesse,» hindas Raudsepp praegust seisu, lisades, et uute välisesinduste võrgustik aitab ekspordikaarti laiemaks tõmmata. «Kuid kindlasti peaksid Eesti ettevõtjad mõtlema tooteliikide mitmekesistamisele ja tootearendusele ning kasutama meie ekspertide abi. Pandeemia on toonud rahvusvahelisse majandusse tagasi protektsionismi, millega tegelemine on nii EASi kui ka saatkondade uus väljakutse. Tööd jagub kõigile.»