KESKKOND ⟩ Haapsalu võiks olla Eesti loodusturismi pealinn

Ornitoloog ja looduskaitsja Tarvo Valker on Eesti üks parimaid linnutundjaid ja vilunud linnurõngastaja. Foto: Erakogu

Promenaadi hotell Haapsalus on vist koht, kus ma igal aastal olen vähemalt nädala jagu ööbinud. Seal saab otse rõdult vaadata, kuidas merikotkad Tagalahel parte jahivad. Sealsamas olen jälginud, kuidas metskits Noarootsist Haapsalu poole ujub, promenaadi ees meres hulpivat jääkaru kuju märkab ning nina tagasi Österby suunda keerab. Sel aastal ma Haapsallu ei jõudnuki ja see tekitab nostalgiat. Uurin Haapsalus elavalt Tarvo Valkerilt, keda pean Eesti üheks parimaks linnugiidiks, kuidas Haapsalul ja turismil läheb.

Kas suvel ikka turistid Haapsalusse tee leidsid?

Turiste oli nõksu alla keskmise. Välisturiste oli muidugi napilt, kuid tavaturismi kõrghooaeg sai epideemia tõttu siin märksa vähem kannatada. Loodusturismi kõrghooaeg (märtsist mai lõpuni – R. K.) läks praktiliselt kogu täiega koroonaepideemia nahka. Suvel jäi ehk ka osa siseturiste, kes oleks seoses mõne suurüritusega tõenäoliselt siia sattunud, pigem tulemata, aga see-eest oli rohkem neid, kes tulid just Haapsallu puhkust veetma.

Kas oled tundnud ka seda, et Eesti hakkab välismaiste loodusturistide seas oma esialgset tõmmet kaotama?

Nojah, kuvand, millega Eestit on maailmas turundatud – metsiku loodusega maa, kus on rohkesti põlismetsi –, on juba liiga selges vastuolus sellega, mis siin tegelikult toimub. Sõites mööda metsamaastikku, kus vanemaid metsi ei olegi enam püsti ning mõlemal pool teed kõrguvad palgihunnikud, on muidugi võimalik seletada, et tegemist on majandusmetsaga, ja just niiviisi majandatavates metsades lõppkokkuvõttes just lähebki. Aga raied käivad ka looduskaitsealadel ja seal toimuvat on raske seletada, piinlik hakkab.