Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kultuuriseltsid soovivad vene jõule riigipühaks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Õigeusklike jõululumalateenistus Tallinnas Nevski katedraalis. | FOTO: Priit Simson / Postimees

Eesti Mitmekultuuriline Assotsiatsioon, mis koondab 25 rahvuslikku kultuuriseltsi, tegi riigikogule taotluse kuulutada alates järgmisest aastast 7. jaanuar kui õigeusklike jõulupüha riigipühaks.

«Õigeusu jõule tähistab Eestis vähemalt 30 protsenti elanikkonnast ning jõulupühad on üks olulisemaid kristlikke pühasid maailmas,» põhjendab Eesti Mitmekultuuriline Assotsiatsioon oma soovi riigikogule, presidendile ja valitsusele saadetud kirjas.

MTÜd esindava Aleksandr Apolinsky sõnul oli õigeusu jõulude riigipühaks kuulutamine nende seltsis juba ammu kõneks, kuna nende liikmete seas on arvukalt õigeusklikke. «Eelmisel aastal leppisime kokku, kui sellest ideest on huvitatud palju inimesi, siis alustame seda initsiatiivi riigi tasemel,» rääkis Apolinsky. Mullu detsembris otsustatigi, et nende katuseorganisatsioon alustab diskussiooni ühiskonnas ning taotleb õigeusu jõulude riigipühaks kuulutamist.

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliit Korneliuse sõnul on ta põhimõtteliselt selle ettepaneku poolt, kui seadusandja seda toetab. Kirik ise pole metropoliidi referendi andmetel sellist ettepanekut teinud.

«Iseenesest on Eestis nii suur õigeusu kogukond ja ma kujutan ette, et kui nii suur osa ühiskonnast ja riigi kodanikest tähistab Juliuse kalendri järgi jõule, siis see võiks olla mõistlik,» kommenteeris ettepanekut Eesti Apostelliku Õigeusu Kiriku Värska ja Saatse koguduste preester Sakarias Leppik.

Ta lisas, et kuna Kristuse ülestõusmine on kirikus kõige olulisem püha, siis pigem oleks mõistlik teha ülestõusmispühad riigipühaks. «See oleks kindlasti prioriteet, aga kui seda tehakse (jõulude riigipühaks muutmine – toim), siis ma olen sellega väga rahul, sest see näitab, et valitsus tunnistab kahe suure tsivilisatsiooni olemasolu Eestis,» sõnas Leppik. «Üks on hommikumaa, mis puudutab Ida-Eestit ja Setumaad ning teine on õhtumaa, mis puudutab muud Eestit. Seni on Eesti riik püüdnud end näidata kui ainult lääne traditsiooni kandjat, aga see ei vasta tõele mitte ühegi kultuuriloo teose järgi,» selgitas preester.

Riigikogus jääb ilmselt toetuseta

Postimees uuris, kas parteid toetavad seda ettepanekut ning kes neist oleks valmis vastava seadusemuudatuse esitama. Riigikogu fraktsioonide vastustest aga selgub, et ilmselt see ettepanek läbi ei läheks.

«Kalender on alati olnud oma olemuselt tehniline ja kokkuleppeline mehhanism, mis inimesed ühendab ja ühele lainele toob. Seetõttu peab kalender viimase võimaluseni vältima riiklike pühade puhul dubleerimist ja kahetimõistetavust,» ütles Isamaa ja Res Publica saadik Liisa Pakosta. Ta lisas, et selles pole mitte midagi poliitilist, mitte midagi usulist, ent kalendri sedasama põhilist olemust järgides ei saa nende fraktsioon antud ettepanekut toetada, samuti mitte seda eelnõuna algatada.

Keskfraktsiooni teatel seisavad nad selle eest, et ülestõusmispühade 2. püha muuta riigipühaks, nii nagu on see enamikus euroliidu riikides. Antud eelnõu on juba riigikogu menetluses. 7. jaanuari riigipühaks kuulutamist Keskerakonna fraktsioon arutanud ei ole.

Sotside fraktsiooni nõuniku Vadim Belobrovtsevi sõnul pole tegu kõige uuema ideega. «Meie fraktsioon ei ole arutanud võimalust, et SDE võiks selle ettepanekuga välja tulla. Kui taoline eelnõu peaks riigikogu menetlusse jõudma, siis meie arvates vääriks see tõsist kaalumist ja arutlemist,» kinnitas ta, lisades, et samas ei ole tegu kindlasti kõige päevakajalisema probleemiga.

Reformierakonnast aga öeldi, et neile pole vastavat ettepanekut esitatud. Kui seda tehakse, siis kujundavad nad ka oma seisukoha.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni andmeil taolisi algatusi eelnõu või ettepaneku tasemel kahe viimase koosseisu kestel esitatud ei ole. Ettepanekut kuulutada 7. jaanuar riigipühaks plaanib põhiseaduskomisjon arutada järgmise nädala teisipäeval.

Praegu on riiklikuks tähtpäevaks 6. jaanuar, mis on nii kolmekuningapäev Gregoriuse kui jõululaupäev Julianuse kalendri järgi. Riiklik tähtpäev ei ole vaba päev.

Tagasi üles