Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Laaneots relvaveost: tõenäoline, et koputajaks oli Herman Simm

Ants Laaneots ja Evelyn Sepp saate «Otse Postimehest» stuudios. FOTO: Eero Vabamägi

Aastatel 1991–1994 kaitsejõudude peastaapi juhtinud Ants Laaneots kahtlustab, et Estonial toimunud sõjaväetehnika veost võis Venemaad teavitada hiljem riigireeturina süüdi mõistetud Herman Simm.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Ants Laaneots, kuidas käis toona sõjaväetehnika smugeldamine läände?

1991. aastal läks suur Nõukogude Liit hingusele. Suur sahkerdamine käis, kõike müüdi, mis iganes juhtus. Isegi kuni selleni, et õhutõrjerakette ja kõike muud pakuti [müügiks]. Tekkis suur transiidikoridor läbi Eesti lääne poole. Seesama Lindman (Sören Lindman, Rootsi sõjaväeatašee Balti riikides 1994 – toim) oli väga huvitatud, et saada mingit know how’d, mis venelastel oli.

Lindman andis ka dokumentaalsarjas «Estonia – leid, mis muudab kõike» ebamugava intervjuu, kus ta ei kinnitanud ega lükanud ka ümber, kas ta aitas rootslastel hankida sõjaväeseadmeid, mida veeti Estonia pardal.

Lindmaniga mul olid pikaaegsed suhted, ükskord ma küsisin temalt, et kas sa oled luureinimene, ta vastas, me oleme kõik luureinimesed, me atašeed.

Kas Lindman tunnistas teile, et tegeles relvaveoga Estonial?

Ei tunnistanud, seda ta ei tunnistanud. Ta ei ütle seda kunagi. Meie käest ta ei küsinud midagi. Ta teadis, et me oleme jõuetud, kuna kaitsejõud olid alles loomisel. Tal oli mingi otsene side Einselniga (kaitseväe juhataja Aleksander Einseln 1994 – toim).

Nii et Einseln võis sellest relvaveost teadlik olla?

Laaneots: Ma arvan küll, et rootslased kui distsiplineeritud, korrektsed inimesed, nad kindlasti teavitasid kaitseväe juhatajat, et me veame.

Evelyn Sepp: Riigikogu uurimiskomisjoni ees on ta kinnitanud, et ta ei teadnud, nii nagu ka kõik need ülejäänud inimesed ja ametnikud, mõned nendest on ka täna kindlasti veel ametis. 2006. aastal toimus meie komisjoni töövisiit Rootsi. Toona kinnitas Rootsi sõjaväeluure kõrge ametnik meile – ja see ei ole tõlkeviga –, et nad tegid ametlikku koostööd Eestiga.

Dokumentaalsarjas räägitakse, et Venemaa hoiatas läänt väidetavalt kaks korda. Esimene hoiatus tuli 1993. aastal Eestisse, et nad teavad Estonia relvaveost ja see tuleb kohe lõpetada.

Laaneots: See jäi Toompeale. Minuni see toona ei jõudnud. Kellele see läks, peaministrile?

Sepp: Ametlikud jäljed puuduvad.

Laaneots: Toona lääneriigid – kui nad tahtsid midagi tõesti Nõukogude Liidust hinnalist saada – see käis üle meie pea. Nad ei usaldanud ju meid ka lõpuni.

Riigikogu relvavedu puudutanud erikomisjonis annab ütlusi ka Herman Simm. Simm, kelle riigireetmisest toona veel ei teatud, ütleb komisjoni ees, et tema oli selles grupis, kes tegeles kindral Einselni ajal toimunud relvaäriga kaitsejõudude peastaabis.

Tagasi üles
Back