Kas Eesti tulevik on Aafrikas?

Kongo Vabariigi auvahtkond on kogunenud Daniel Schaeri (pildi keskel) ümber, et tervitada kauget külalist Eestist. Foto: Erakogu

Aafrika on areneva majandusliku potentsiaaliga piirkond, kus elab üle miljardi inimese. 2025. aastaks ennustatakse sinna 75 miljardi dollari suuruse e-kaubandusturu tekkimist, kirjutab SA EXPO 2020 Dubai Eesti esinduse peakomissar Daniel Schaer.

Kui pärast maandumist avatakse lennukiuksed ja soe troopiline tuul puhub näkku rikkalikku mullast aroomi, siis tead, et oled tagasi Aafrikas. Üks maailma vaesematest kohtadest on rikas mitmeski teises asjas. Aafrikas on palju noori ning väga kiiresti kasvav elanikkond. Aafrikal on maailma suurim vabakaubanduse piirkond ja suur osa planeedil leiduvatest maavaradest. Aafrika külluslik loodus ja eksootiline fauna teevad turismist suure kasvupotentsiaaliga majandusharu. Nooruslik Aafrika on siiras oma soovis kiiresti areneda. Noored otsivad uut tehnoloogiat kasutades lahendusi teenuste pakkumiseks ja ärivõimaluste tekitamiseks isegi kõige kõrvalisemates külades.

Mitu Aafrika riiki on samasuguses olukorras, kus Eesti oli 90ndate alguses: tuleb teha raskeid otsuseid riigi arenguks. Vaja on tugevdada riigi institutsioone, rajada e-lahendustel põhinevat riigiteenustesüsteemi ning digitaalset revolutsiooni ellu viies üles ehitada kõikehõlmavat ja efektiivset kaubandust. Eesti ettevõtjatel on siin võimalik 30 aasta jooksul omandatud reformikogemusi maksma panna. Abiks on nii koostöö rahvusvaheliste majandus- ja rahandusorganisatsioonidega kui ka eestlaste leidlikkus innovaatilisi iduettevõtteid rajada.

Mõni ettevõte juba tegutseb Aafrikas, aga nüüd on aeg avastada seda kontinenti uues valguses. Pinnas on soodne, sest suured riigid keskenduvad Covid-19 kriisile. Nii on vähenenud nende tähelepanu Aafrikale. Eriti nüüd peaksime pakkuma lahendusi, mis on aidanud meie riigil ja kodanikel pandeemia ajal tõhusalt edasi tegutseda. Eesti riik on oma valmisolekut kinnitanud sellega, et on loonud Aafrikas rohkem uusi võimalusi kui kunagi varem.

Kui ühe lausega kokku võtta, siis on Aafrika areneva majandusliku potentsiaaliga piirkond, kus elab üle miljardi inimese. 2025. aastaks ennustatakse sinna 75 miljardi dollari suuruse e-kaubandusturu tekkimist. Aafrika arengu võti on 2018. aastal allkirjastatud Aafrika vabakaubanduse leping (African Continental Free Trade Agreement). Vabakaubanduse lepingu eesmärk on eemaldada 90 protsenti tollimaksetest, järk-järgult liberaliseerida teenuste turgu ja eemaldada teisi mittetollilisi tõkkeid. Lõpptulemuseks on ühtne Aafrika turg. Kui terve Aafrika on ehk liiga suur, siis on seal võimalik keskenduda ka regionaalsetele majandusühendustele. Mõnel piirkonnal on isegi ühisraha ja väiksemas mastaabis turg olemas.

Mis teeb veel Aafrikat ettevõtjatele atraktiivseks? Aafrika pindala on 30,3 miljonit ruutkilomeetrit ja seal elab üle miljardi tarbija ning see aina kasvab. Kokku on Aafrika sisemajanduse kogutoodang üle kolme triljoni USA dollari. Kolmel neljandikul aafriklastest on SIM-kaart ja kasutusel on üle 250 miljoni nutitelefoni. Mobiilteenuste tarbijate kasv on selles piirkonnas maailma kiiremaid. Aafrikas leidub üle 90 protsendi maailma koobaltist, 90 protsenti plaatinast, 50 protsenti kullast, 98 protsenti kroomist, 70 protsenti tantaliidist, 64 protsenti mangaanist ja kolmandik uraanist. Aafrikas on palju vaba tööjõudu ja noored on väga digiteadlikud.