/nginx/o/2018/11/07/11554903t1h5e12.jpg)
/nginx/o/2020/10/30/13445670t1h5298.jpg)
Tänavu suvel avati Narvas uus sadamahoone. Tsaariaegse jõesadama kaubaaida ühe boksi korrastamine maksis 477 000 eurot, järjekorda ootavad veel kolm kehvas seisukorras aita, milles praegu hoitakse Narva Noorte Meremeeste Klubi (NNMK) veesõidukeid.
Narva linnapea Aleksei Jevgrafov ütles Ida-Virumaa väikesadamate ühisseminaril, et töö Narva linnasadama ja sadamahoone korrastamisel on kestnud mitu aastat ning tänavu restaureeritud sadamahoonega Narva sadamate ehitus ei piirdu.
/nginx/o/2020/10/30/13445642t1hb1e7.jpg)
«2021. aastal algab Kulgu sadama rekonstrueerimine Narva veehoidlal, kus on NNMK teine oluline treeningbaas,» ütles linnapea ja lisas, et avamisel on regulaarne reisilaevaliin Narva linnasadama ja 14 kilomeetri kaugusel allavoolu asuva Narva jõesuu vahel. Tallinnast toodud rendilaevadega ning paari kohaliku alusega on marsruuti proovitud sõita festivalide ja suurürituste ajal, kuid regulaarselt pole liin tööle jäänud. Kohapeal sobivaid laevu ei ole.
/nginx/o/2020/10/30/13445643t1hdaa1.jpg)
Raudlaeva Maja seltsi eestvedaja ning puupurjeka Tütarsaare Aino kapten Ilmar Tamm ütles, et Ida-Virumaa kohalik laevaühendus võiks ulatuda Narva-Jõesuust kaugemalegi, näites Toilasse, Sillamäele või Purtsesse. «Kui õnnestub leida rahastus jõel sõitmiseks sobiva mootorlaeva ehitamiseks, on võimalik toimiv kohalik laevaliiklus käivitada viie aastaga,» prognoosis Tamm.
Narva Sadam laieneb
Sihtasutuse Narva Sadam juhataja Sergei Lvov ütles, et parim vaade Narva linnusele avaneb jõelt. «Narva sadamas on korrastatud kaipealsed, rajatud teed ja kommunikatsioonid, soetatud uued ujuvkaid,» loetles Lvov.
/nginx/o/2020/10/30/13445638t1h11cf.jpg)
Kümme aastat tagasi paigaldati Narva sadamasse ja Kulgu sadamasse konsoolkraanad, et korraldada väikelaevade ülevedu Narva veehoidlast jõele, kuid see teenus ei ole populaarsust kogunud. Narva veehoidlast ülesvoolu liikudes on jõgi kärestikuline ja ohtlik, keerukust lisab tähistamata piirijoon Venemaaga. Lvov selgitas, et Narva sadamatel on praegu kaks tähtsamat kohalikku kasutajat, peale NNMK ka Narva Sõudeklubi.
«Tänu sadamahoone rekonstrueerimisele sai ka NNMK paadikuur korraliku tualettruumi ja pesemisvõimaluse,» rääkis Lvov.
Veeliiklusvõimalusi Narva veehoidlal ja Narva jõel ahendab piiriveekogu staatus.
Veeliiklusvõimalusi Narva veehoidlal ja Narva jõel ahendab piiriveekogu staatus.
NNMK väikelaevajuhtide eriala õppejõud Aleksandr Nesterenko rääkis, et Narva on alati olnud sadamalinn. Rootsi ajal külastas Narvat igal aastal üle 400 laeva, mis tegi linnast tähtsuselt teise kaubasadama Läänemere põhjaosas. Aktiivne mereliiklus jätkus Narva jõel ka nõukogude ajal. «Mäletan, kuidas lapsena sõitsin Narva-Jõesuu liinilaevaga. Liiklus jõel lõppes, kui jõele tekkis piir,» meenutas ta.
Väiksemate veesõidukitega on liiklus jõel vähehaaval jätkunud, suurema süvisega jahtide ja mootorlaevade omanikud aga on Narva jõe avastanud alles viimastel aastatel. Nesterenko ütles, et navigatsioonihooajal ei jää jõgi tühjaks päevakski.
«Loodame, et lisandub rohkem purjetajaid peale kohalike klubiliikmete,» avaldas ta lootust. Narvat külastavad välisjahid tulevad peamiselt Soomest, kuid viimase kahe-kolme aastaga on hakanud saabuma ka Eesti lipu all seilavaid merematkajaid.
Piiriveekogu piirangud
Veeliiklusvõimalusi Narva veehoidlal ja Narva jõel ahendab piiriveekogu staatus. Piiriveekogul ei tohi liigelda öisel ajal, väljumisest piiriveekogule tuleb teavitada politsei- ja piirivalveameti kohalikku kordonit. Sekelduste vältimiseks peab hoiduma piirijoonest tublisti kodumaa poole. Venemaa piirivalvurid jõe vastaskaldal on valvsad ning paadiga piirile lähenemine või selle ületamine võib lõppeda arestiga Ivangorodis.
Olukorra teeb keerulisemaks, et piir ei ole Narva jõel ja Narva veehoidlal kuigi korralikult tähistatud. Mõnes paigas leidub üksikuid piiripoisid ning ligikaudu näitavad piiri asukohta ka GPS-navigaatorid, kuid üldiselt tuleb piiri ületamisest hoiduda tunde järgi. Veeteede ameti laevateede osakonna peaspetsialist Ott Küüsmaa ütles, et praegu teadaolevalt ei ole Narva jõe laevatee tähistamine päevakorras ei Soome lahest Narvani ega Narva veehoidlast Peipsini.
Toila ja Sillamäe jahisadamad ootavad rahastust
/nginx/o/2020/10/30/13445641t1hb69e.jpg)
Toila valla arendusnõunik Mehis Luus rääkis, et põhjaranniku suurimas väikelaevade sadamas praegu vabu kaikohti ei ole.
«Meil on 30 paadikohta ning need on püsiklientide alustega hõivatud. Oleme ka piirkonna suurim kalasadam, igal aastal tuuakse siit maale 800 tonni kala. Külalisjahtidele peame mõned kohad vabad hoidma, Toila sadam vajab hädasti laiendust,» kõneles Luus.
Sadamas tegutsevad kalurid, purjetamiskool, Toila jahtklubi ja vabatahtlik merepäästeühing. Uue lainemurdja ning 50–150 paadikohaga sadama laiendusprojekt on valmis, kuid seni ei ole 2,5 miljonilise mahuga ehitust finantseeritud. Luus on siiski optimistlik ning loodab järgmise rahastusperioodi jooksul sadama laienduse valmis saada.
«Projekti osana tahame taastada Pätsi-aegse sadamakapteni maja. Sellest oli säilinud vaid paar fotot, kuid leidsime arhitektuurimuuseumist algsed joonised. Säilitame algse väliskuju, kuid maja sisemus tuleb kaasaegsem,» märkis Luus.
Sillamäe arendusnõunik Anton Makarjev rääkis, et ka Sillamäe linn püüab purjetamistegevust arendada, kuid korraliku väikesadama rajamine on veel paberil. Sillamäe rannas on paadisadam, kuid selle kai on halvas seisukorras, muul vajaks pikendamist ja jahtidele vajalikku sügavust sadamas ei ole.
«Sel sügisel valmib promenaad, mis ühendab linnasüdame Sillamäe sadamaga. Promenaadi läänepoolsesse otsa on kavas rajada ka väikelaevade sildumisvõimalused,» täpsustas Makarjev ning kinnitas, et sadama projekteerimiseks on raha olemas. Eskiisi järgi hakkab jahisadam asuma Tolstoi tänava pikendusel Uusmaa rannas ehk Sillamäe kauba- ja reisisadama akvatooriumi idapoolses servas, kus sügavust on neli meetrit. «Projekteerimine võtab pool aastat, ehitamine sõltub sellest, millisest ELi või kohalikust taristu rahastamise meetmest õnnestub projektile toetus saada,» selgitas Makarjev.
Narva-Jõesuus kolm sadamat
/nginx/o/2020/10/30/13445640t1hbdfc.jpg)
Uus Narva-Jõesuu jahisadam avati 2019. aasta kevadel endise linnakai kohal, kus kunagi sildusid reisijaid vedanud jõelaevad. Lisaks betoonkai korrastamisele rajati slipp ja paigaldati ujuvkaid, olemas on tankla ning muud sadamateenused, sadama parkla võtab vastu ka matkaautosid.
Paarsada meetrit ülesvoolu asub Narva-Jõesuu Kalurisadam, mille linnavalitsus on otsustanud samuti korrastada. Narva-Jõesuu aselinnapea Raim Sarv ütles, et praegu on kalasadama suurim probleem sügavus, kanalid on setetega täitunud ning vajavad puhastamist.
«Detailplaneering kehtestati sel nädalal, slipi ja süvenduse projekt ning eelarve on olemas,» kinnitas Sarv ning avaldas lootust, et järgmisel hooajal saavad mootorpaadid sadamas silduda. Oma kinnine sadam on ka politsei- ja piirivalveameti Narva-Jõesuu kordonil.
Narva ja Narva-Jõesuu sadamate sadamakapteni Deniss Uglanovi sõnul on piirkonna suurim probleem sissepääs jõkke.
«Varem hoidsid 50 suurt kalalaeva oma sõukruvidega jõesuudme lahti, kuid nüüd kogunevad setted nii, et suuremate jahtidega võib sissesõit olla keeruline.»