Kas Euroopa piirangud viivad Eesti majanduse jälle põhja?

Selle nädala algus oli paljude jaoks juba ette rikutud. Hispaania, Itaalia ja Prantsusmaa järel teatas neljapäeval ka Saksamaa, et kehtestab alates esmaspäevast koroonapandeemia vastu jälle piirangud. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Selle nädala algus oli paljude jaoks juba ette rikutud. Hispaania, Itaalia ja Prantsusmaa järel teatas neljapäeval ka Saksamaa, et kehtestab alates esmaspäevast koroonapandeemia vastu jälle piirangud. Laupäeval andis piirangute karmistamisest teada ka Ühendkuningriik. Ilmselt pani see nii mõnegi küsima, kas Euroopa ja koos sellega ka Eesti majandus jookseb jälle kinni.

Tõepoolest, töötleva tööstuse muidu üpris ebakindlat olukorda toetas septembris kõvasti ekspordi kuueprotsendiline kasv.

Luminori peaökonomisti Tõnu Palmi hinnangul taastub meie peamine eksportiv sektor, tööstus, nihkega ja riskiks on Euroopas hoogu koguv viiruse teine laine, mis võib jahutada Eesti peamiste kaubanduspartnerite seni suhteliselt hästi kasvanud nõudlust.

«Tööstuse taastumise tempo on hetkel euroalas parem kui teenuste sektoril, mida uued piirangud esialgu enim mõjutavad,» ütles Palm BNSile.

Augustis moodustasid Soome, Rootsi ja Läti kolmandiku Eesti kaupade ekspordist, Euroopa Liidu riikide osatähtsus ekspordist oli kaks kolmandikku. Seejuures tasub arvestada sellegagi, et kõik kolm meie peamist ekspordipartnerit on ka ise suuresti kaubavahetusest sõltuvad riigid, mis müüvad oma tooteid-teenuseid peamiselt ELi maadele. Samuti on kõigi üks olulisemaid partnereid Saksamaa. Nii et kuigi Saksamaa osakaal Eesti ekspordist on viis protsenti, on selle tähtsus meie jaoks tegelikult märksa suurem.

Kui ajaleht Financial Times küsitles 18 suurema panga ja asutuse ökonomiste, siis prognoosid kõik peale ühe euroalale aasta neljandaks kvartaliks majanduslangust. Enne piirangute kehtestamist ootasid nad veel kasvu. Keskmiselt ennustavad nad ühisraha piirkonna neljanda kvartali majanduslanguseks 2,3 protsenti.