Professor Douglas Gordon: meil on vaja südalinnast väljapoole arenevat linna

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Professor Douglas Gordon.
Professor Douglas Gordon. Foto: Kuvatõmmis

Eesti Kunstiakadeemia külalisprofessor Douglas Gordon pakkus täna Tallinna visioonikonverentsil peetud ettekandes välja lahendusi, kuidas Tallinna tulevik edulooks muuta.

Professor Gordoni sõnul põhineb kõik usul, et ruumiline planeerimine saab aidata linna tulevikku ette määrata.

Douglas Gordon on üks Tallinna visioon 2050 «Lõpetamata linn» koostajatest. «Tallinna jaoks on meie visioon luua rahvusvaheline ja polütsentriline linn koos erinevate piirkondadega linnas sees. Need ühendavad endas hõlpsaid liikumisvõimalusi ja ühendusteid ning raudteetaristut, mis loob linnavõrgustiku. Lisaks peab meil olema kliimaneutraalne programm arhitektuuri ja linnaplaneerimise jaoks, et saaksime minimeerida energiakasutust ja tänast õhusaaste taset. Selle kõige kõrval tuleb mõista ka sotsiaalset konteksti,» rääkis Gordon.

Gordoni sõnul on meil vaja kompaktset linna, mis on võimeline arenema südalinnast väljapoole ja eeslinnadesse. Ühe faktorina tõi ta välja linnas liikumise. Kuidas saaksid elanikud hõlpsasti linna teenuseid kasutada ja kuidas liikuda linna erinevate piirkondade vahel. Selleks tuleb ruumiline planeering integreerida transpordiplaneerimisega, et luua linnas parem tasakaal.

Samuti tõi Gordon oma ettekandes välja rahvusvahelise koostöö ja Helsingi-Tallinna tunneli vajalikkuse. «Rahvusvaheline ruumiline visioon Helsingi, Tallinna ja Peterburi koostöös on osa Euroopa Liidu Interregi projektist ja see näitlikustab Helsingi ja Tallinna kaksiklinna mõistet, kus linnad kasvaksid koos. Helsingi ja Tallinna vahel oleks raudteetunnel ja kiirrongiga oleks võimalik sõita Peterburi. Rail Baltic ühendaks Tallinna Varssavi ja Berliiniga ning saaksite tulevikus astuda Helsingis rongile ja olla nelja ja poole tunniga Berliinis,» kirjeldas Gordon.

Douglas Gordon on arhitekt ja linnaplaneerija, kes on töötanud üle 20 aasta Londonis, kus ta kavandas näiteks esimese ainult jalakäijatele mõeldud tänava. Nüüd elab ja töötab ta Helsingis, kus ta on pannud aluse uuele rahvusvahelisele planeerimise- ja koostööstrateegiale. Ta on osalenud muuhulgas ka Helsingi-Tallinna tunneliprojekti ettevalmistamisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles