:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2020/11/03/13453881t1hba6a.jpg)
Riigilt helde käega abi saanud Tallinkile maksti hiljuti veel kaks miljonit eurot riigiabi. Aga see pole kõik, aasta lõpp peaks tooma raskustes laevafirmale lisaraha.
Ehkki peamiselt on avalikkuses räägitud Tallinkile antud 100 miljoni eurosest riigilaenust ja töötukassa palgatoetusest (loe pikemalt lisaloost), on vähem teada see, et Eesti üks suuremaid ettevõtteid saab koroonakriisiga võitlemiseks raha ka laevandusettevõtetele loodud eraldi meetmest. Kõige värskem abi tuli veeteede ametilt, mis maksis Tallinki tütarfirmadele Hansaliin ja HT Laevateenindus kokku veidi üle kahe miljoni euro.
Siinkohal tuleb täpsustada, et see pole kitsalt Tallinkile, vaid tervele Eesti laevandussektorile mõeldud toetus. Selle mõte on hüvitada osaliselt sotsiaal- ja tulumaks, et vähendada laevaettevõtete maksukoormust ja säilitada töökohti. Näiteks sai teisele suurele laevafirmale Viking Line tööjõudu pakkuv Euro Work 437 000 eurot ja DFDS A/S Eesti filiaal 85 000 eurot toetust. Viimane opereerib kahe laevaga Paldiski-Kapellskäri ja Paldiski-Hanko liinidel.
Suur rahapott ootab
Sel aastal plaanib veeteede amet maksta laevafirmadele kokku 3,7 miljonit eurot, mis tähendab, et neljandas kvartalis tehakse veel umbes 1,2 miljoni euro ulatuses väljamakseid. Kes ja kui palju saab, pole veel teada, sest laevafirmad pole taotlusi esitanud.
See pole aga kaugeltki kõik. Peagi tuuakse laevafirmade jaoks kohale veel 20 miljoni eurone rahapott. Riigi Tugiteenuste Keskus maksab ühekordset toetust Eesti-Soome ja Eesti-Rootsi vahelistel regulaarliinidel sõitvatele laevafirmadele, keda koroonakriis tugevalt räsinud on. Kuigi pole veel teada, kes ja kui palju raha saab, võib eeldada, et suurim ports läheb taas Tallinkile. Nimelt võetakse väljamaksete aluseks see, kes on kõige suuremat kahju kannatanud. Kui taotluste kogusumma ületab 20 miljonit, jagatakse raha proportsionaalselt vastavalt sellele, kui palju vedasid laevafirmad reisijaid 2019. aasta viimases kvartalis. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist (MKM) öeldi Postimehele, et tõenäoliselt makstakse raha välja selle aasta sees.
Kaudset abi tuleb mujaltki. Valitsus otsustas kriisi hakul, et nad vabastavad laevafirmad veeteede tasu maksmisest tänavu 1. aprillist kuni järgmise aasta 31. märtsini. Seetõttu jääb riigieelarvesse laekumata 18 miljonit eurot, mida võib sama hästi pidada toetuseks laevafirmadele. Kui palju võitis sellest konkreetselt Tallink, pole teada. MKMist öeldi, et nad ei saa andmeid ettevõtete kaupa avaldada, kuna tegemist on ärisaladusega.
Tuhanded koondatud
Tuge saavad pakkuda ka sadamad, kes võivad vähendada sadamatasu. Näiteks on varasemast teada, et Tallink on küsinud Riia sadamalt tasude langetamist. Mis puudutab Eestit, siis siin on igal sadamal laevafirmadega eraldi lepingud, kui palju nad raha kasseerivad. Tallinna Sadamast öeldi Postimehele, et nemad pole tasusid vähendanud, küll aga pakuvad nad kai äärde seisma jäänud laevadele kai kasutamisel soodushinda.
Tallink ise ei soovinud toetustest rääkida. Grupi kommunikatsioonijuht Katri Link ütles, et nad avaldavad kõik saadud toetused kvartali aruannetes. Tallink avaldab pikisilmi oodatud kolmanda kvartali tulemused sel neljapäeval.
Iseküsimus on, kas ja kui palju riigiabi Tallinki üldse aitab, sest firma tulu on kolossaalselt vähenenud. Tänavu kolmandas kvartalis langes reisijate arv poole võrra, oktoobris oli kukkumine lausa 80 protsenti. Mõnevõrra rõõmustavamad olid kaubaveo mahud, mis näitasid kolmandas kvartalis vaid kaheprotsendilist langust.
Teises kvartalis kaotas Tallink kolmveerand oma käibest, puhaskahjumiks kujunes 27,4 miljonit eurot. Kohe septembri alguses teatas laevafirma suuremahulistest ümberkorraldustest, mis hõlmab ka 2500 töötaja koondamist, neist 1000–1500 Eestis. Kas ja mis ulatuses suurettevõtte äri taastub, sõltub koroonapiirangutest ja inimeste julgusest taas rohkem liikuda.
Artikli autoril on Tallinki aktsiaid.
Enim tähelepanu saanud ettevõte
Ilmselt pole Eestis teist sellist ettevõtet, mis oleks riigilt nii palju tähelepanu ja tuge saanud. Tänavu mai alguses otsustas valitsus anda Tallinkile 100 miljonit eurot laenu, mis aitaks laevafirmal käesoleva aasta kuidagi vastu pidada. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas põhjendas, et Tallink on Eestile tähtis ettevõte, suur tööandja ning mujalt ei õnnestunud neil laenu saada.
Samas on teada, et laevafirmale pakkus laenu ka LHV koos ühe välismaa erakapitalifondiga. Tallinki juht Paavo Nõgene nimetas laenutingimusi aga suisa röövellikeks ja lükkas pakkumise tagasi. Riigifirmalt KredEx saadud riiklik laen tuleb Tallinkil tagasi maksta kolme aasta jooksul.
Tallink troonis ka töötukassalt enim palgatoetust saanud ettevõtete nimekirja tipus. Tallink ja temaga seotud ettevõtted, kuhu kuuluvad hotellid, rendifirmad, taksofirmad ja toidukohad – kokku 12 ettevõtet –, said tänavu kevadel ja suvel töötukassalt palgahüvitist pea 10,6 miljonit eurot.