Politsei- ja piirivalveamet on otsustanud kontrollida kõiki Eesti kodanike passe ning seetõttu kümnekordistus mullu Eesti passide kehtetuks tunnistamine.
Lauskontroll kasvatas passide tühistamise kümnekordseks
22. jaanuar 2012, 14:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui 2009. aastal tunnistati kehtetuks seitsmele ja 2010. aastal kuuele inimesele väljastatud Eesti pass, siis mullu kasvas see arv hüppeliselt. Eelmisel aastal tühistati 63 inimese isikut tõendavad dokumendid (ID-kaart ja/või Eesti pass), neist 30 olid Eesti passi saamisel esitanud riigile valeandmeid.
«Me tugevdasime järelkontrolli ja sellepärast oligi mullu neid nii palju,» selgitas politsei- ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna kodakondsustalituse juhataja Koidu Mesilane.
Kuna sel ja järgmisel aastal aegub korraga palju dokumente, siis ongi amet keskendunud kehtetuks muutuvate passide kontrollimisele. «Kõik meie teenindused teevad seda kliendivabal momendil,» kinnitas Mesilane.
Kodakondsusametniku sõnul ollakse 2012. aastal aeguvate passide kontrollimisel peaaegu lõpukorral. Nüüdseks on kontrollitud juba 278 000 passi. «Kui me kõvasti pingutame ja kliente (teenindussaalides – toim) väga palju ei ole, siis jõuame 2013. aastal aeguvate passidega tänavu ühele poole,» pakkus ametnik.
Järelkontrolli käigus esmalt inimese poole ei pöörduta, vaid amet alustab kahtluse korral ise päringute tegemist.
Kui päringu vastused kinnitavad, et inimene on passi saanud õigetel alustel, siis ei saa kontrollitav ametniku kinnitusel ise eluski teada, et tema kodakondsuse alust uuriti.
Passi tühistamise pehmem variant
Mesilase sõnul soovivad nad passide õigsuse enne nende aegumist ära kontrollida, et see ei tuleks halva uudisena inimesele, kui tuleb dokumenti vahetama. Ta kinnitas, et selline eelnev kontroll on inimeste jaoks, kelle kodakondsus on seatud kahtluse alla, pehmem variant. «Me ei lähe sellele (passile -toim) ju kohe kallale, sest kõigepealt teeme ise päringuid ja kogu selle aja on tal pass käes, erinevalt sellest kui ta ise tuleb uut saama,» kinnitas ametnik.
Mesilase sõnul suheldakse menetluse ajal inimesega ja küsitakse lisaandmeid. «Võib-olla inimene leiab infot oma vanavanemate kohta, aga meil lihtsalt seda ei ole. Ta toob ja tõendab meile ära ning asi saabki korda.»
Ametniku sõnul on passi tühistamise menetlus pikk ning sõltub sellest, kuhu on vaja päringuid teha.. «Kui inimene teeb meiega heas mõttes koostööd, vastab meie kirjadele, otsib dokumente ja ütleb, et ta tõesti tahab teha päringuid Venemaale, Ukrainasse, Valgevenesse, siis me ei tunnista tema dokumenti kehtetuks.» Hämama ja venitama hakkavad Mesilase sõnul enamasti need inimesed, kes teadlikult on esitanud valeandmeid. «Aga nemad (n-ö heausksed passi saajad – toim) vastavad meile alati. Need on kurvad kirjad, kuni pisarateni välja,» tunnistas ametnik.
Mesilase sõnul tehakse dokumentide järelkontrolli pidevalt ja senikaua, kui kõigi Eesti kodaniku dokumendi saanud isikute kodakondsusesse kuulumise alus on üle kontrollitud ja kinnitus Eesti kodakondsusesse kuulumise kohta vastavas andmekogus fikseeritud. «Sest kui me oleme eksinud, siis me peame ka ise oma vea parandama ja vea parandamine ei ole see, et annad aga uusi passe välja,» sõnas Mesilane.
Kuigi viimasel ajal on meedias palju juttu olnud valedel alustel väljastatud passidest, siis Mesilase sõnul on alates 2000. aastast kehtetuks tunnistatud 288 dokumenti, samas kui isikut tõendavaid dokumente on väljastatud ligi miljon. «Ühe inimese jaoks on see (dokumendi kehtetuks tunnistamine - toim) tragöödia, aga kokkuvõttes on see väga väike arv. Ja nüüd me läheme kohe seadust muutma,» tõdes Mesilane, viidates poliitikute soovile hakata kibekiiresti kodakondsusseadust muutma.
Pigem tasuks kogenud kodakondsusametniku sõnul kaaluda selle seadusepügala muutmist, mis keelab passi saamisel valeandmeid esitanud isikutele edaspidi Eesti isikut tõendava dokumendi andmise. «Ma ei õigusta võltsimist, aga oletame, et inimene 20-aastaselt libastus, siis ta ka 100-aastaselt ei saa Eesti kodakondsust,» tõi Mesilane näite. Ta lisas, et ka kriminaalkaristus aja jooksul aegub, aga kodakondsuse saamisel kehtib eluaegne keeld. «Meil on olnud mõningaid taotlusi, kus inimene on esitanud kunagi passi saades valeandmeid ja nüüd võib ta olla lõpmata korralik, aga Eesti passi ta ei saa, sest seadus ei luba.»