Aiajäätmetest soe peenar

Kõrgpeenrasse on hea istutada sooja armastavad taimed. Foto: Margus Taal

Mitu sügist järjest olen Maa Elu aiaküljel vahendanud spetsialistide soovitusi kasutada sügistööde käigus aias tekkivad lehed ja püsikute varred ära komposti valmistamisel ja uue peenra rajamisel.

Komposti olen teinud kõik need kolmteist aastat, mil aiaomanik olen olnud. Algul ei tulnud see eriti hästi välja – taimejäänused lagunesid mitu aastat, enne kui korralik must muld järele jäi. Miks see nii oli, sain selgeks järgmisi lugusid tehes. Riisuda on mõnus kuiva ilmaga, aga kui kompostihunnikusse kuhjata vaid kuivad lehed, võtabki lagunemine kaua aega. Ikka kuiv ja niiske materjal peab vaheldumisi kuhja saama. Seda tarkust järgides on kompostimine hästi õnnestunud.

Riisuda on mõnus kuiva ilmaga, aga kui kompostihunnikusse kuhjata vaid kuivad lehed, võtabki lagunemine kaua aega.

Nii julgesin tänavu ette võtta prahi- ehk permapeenra rajamise. Valisin aias peenra, kus järgmisel suvel plaanin kurke kasvatada. Esiteks läksid väga savise mullaga peenrale hooaja teeninud hernekepid. Nende peale hakkasin septembrist muruniiduki kogujat tühjendama, siis järgnesid läbisegi kasvu lõpetanud suvikõrvitsataimed, porgandipealsed ja muu roheline.

Oktoobris lisasin kokkuriisutud puulehti, läinud nädalavahetusel lõikasin maha ka püsilillede varred ja vedasin peenrale. Paar nädalat saab veel lehti riisuda ja kõige peale laotan enne talve pisut mulda, kevadel toon komposti lisaks.

Kui uskuda Maa Elule aiandusnõu andnud spetsialiste, peaks suve alguseks selline aeglaselt komposteeruv kõrgpeenar mõnusalt soe olema ja sinna võib istutusaugud teha, neisse head kompostmulda lisada ja siis sooja armastavad taimed istutada.