ARVUSTUS Kuidas pildilt lehma leida?

Hendrik Alla
, toimetaja
Copy
Konrad Mägi, «Meditatsioon maastik daamiga», u 1915–1916. Pange tähele, kuidas kaamera maali eri nurkade alt näitab.
Konrad Mägi, «Meditatsioon maastik daamiga», u 1915–1916. Pange tähele, kuidas kaamera maali eri nurkade alt näitab. Foto: Filmikaader

Vaid 46-aastaseks elanud Eesti kunstnik Konrad Mägi oli tõeline geenius. Võib-olla suurimgi, kes Eesti pinnal sündinud. Niisugune tunne jääb vaatajal pärast Marianne Kõrveri dokumentaalfilmi «Kunst on ainus pääsetee» vaatamist.

Sel sajandil on Mäge Eesti filmides heldelt kajastatud. 2001. aastal linastus Andres Söödi dokumentaal «Konrad Mägi», 2018. aastal tegi Jekaterina Ambramovna filmi kunstniku isikunäituse auks (mis käis ka Torinos ja sai seal sooja vastuvõtu) ning nüüd käesolev, mis esilinastus ETVs 1. novembril, Mäe 142. sünniaastapäeval. Kahe viimase filmi taga seisab Konrad Mägi Sihtasutus. Oleks vaid teistelgi tähelepanuväärsetel Eesti kunstnikel nii andunud ja varakaid austajaid!

Žanri poolest nimetatakse seda eluloofilmiks, aga vorm on pigem peisaaž kui portree. Rohkem tuleb juttu maalidest ning nende mõjust paljudele inimestele kui mehest, kes need pildid maalis. Filmi koosneb kolmest liinist: aeglaselt liikuv kaamera, mis uurib Mäe maale, intervjuud ekspertide ja kunstiarmastajatega (filmi esinevad Tiina Abel, Tõnu Õnnepalu, Eha Komissarov, Veiko Õunpuu, Jaan Toomik, Hasso Krull, Lauri Sommer, Marek Tamm, Jaan Elken ja Kristi Kongi) ning kunstniku elukäiku konteksti asetavad animatsiooniga vääristatud (animaator Katariin Mudist) ajaloolised fotod ja filmikaadrid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles