USA valimisküsitlused andsid vildaka pildi

USA-ekspert ja suhtekorraldaja Andreas Kaju ei arva, et küsitluste valimitega suuri probleeme oleks olnud, ega pea häbeliku Trumpi valija kontseptsiooni kuigi mõjukaks. Foto: Seth Herald/AFP/Scanpix

USA presidendivalimiste eel näitasid uuringu- ja küsitlusfirmade populaarsusreitingute keskmised, et demokraadist Joe Bidenil on vabariiklasest Donald Trumpi ees edu nii võtmeosariikides kui ka üleriigilisel tasandil. Eile selgunud tulemuste põhjal oli kahe kandidaadi seis ennustatust aga oluliselt tasavägisem. Eesti uuringufirmade hinnangul ebaõnnestusid uuringud mitmel põhjusel.

Kuigi arvamusküsitlused lubasid uskuda, et edu saadab Joe Bidenit, võis Turu-uuringute aktsiaseltsi tegevjuhi Tõnis Stambergi sõnul juhtuda, et paljud vältisid oma tegeliku eelistuse väljaütlemist ning valetasid küsitlejale, et toetavad Joe Bidenit. Tegemist on hiljuti sotsiaalteadlaste huviorbiiti jõudnud nähtusega, mis on inglise keeles tuntud kui social-desirabilty bias: kui inimesed häbenevad küsitlusuuringutes ütelda välja, keda nad tegelikult toetavad.

Häbi tunnistada eelistust

«Mõnes seltskonnas või kuskil küsitlejale otse vastates on paha tunnistada, et toetatakse Trumpi, kuna meedia on võtnud ikkagi Trumpi suhtes hästi kriitilise hoiaku ja Trumpi toetamist ei peeta eriti heaks tooniks. Siis juhtubki täpselt see, et ka arvamusküsitluste raames kardetakse tunnistada, et ollakse Trumpi või vabariiklaste toetaja,» rääkis Stamberg, kelle sõnul on trend tekkinud viimastel aastatel.

Stamberg ütles, et enamik küsitlusi tehakse Ühendriikides telefoni teel: küsitakse, millist kandidaati vastaja eelistab ja vastaja enda tausta, et täpne sotsiaaldemograafiline pilt kätte saada. Tema sõnul mängib meetod, kuidas küsitlust tehakse, olulist rolli. Kui küsitletakse näost näkku või telefoni teel, ei pruugi inimesed vastata sama ausalt kui hääletades südametunnistusega valimiskasti juures. Teine variant on aga interneti teel tehtavad küsitlused, kus vastaja võib oma seisukohti ja eelistusi väljendada nii, et keegi ei saa neid pärast temaga seostada. «Sa ei pea kartma, et keegi seisab su selja taga ja vaatab, et sa hääletaksid õigesti,» ütles Stamberg.

Kantar Emori uuringueksperdi Aivar Voogi hinnangul ei pannud küsitlused nii mööda, nagu mulje on jäänud, vaid tegu on lihtsalt valijameeste süsteemi eripäraga. «Need valimised koosnevad 50 osariigi valimistest ja seal sõltub sellest, kui palju osariike sa võidad,» rääkis Voog.