Kolmapäeval Kuusalus maakonna omavalitsusjuhtidega kohtunud haridusminister Jaak Aaviksoo põiklevad vastused ning kiire lahkumine jättis valla- ja linnajuhid nõutult käsi laiutama.
Ministri kiiret lahkumist võeti solvanguna
20. jaanuar 2012, 16:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast paarikümneminutist ettekannet ning küsimustele vastamist kiirustas haridusminister tagasi Tallinna, nii jäi Aaviksool kuulmata Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) poolt ettevalmistatud sõnavõtud, kus liidu juhatuse esimees Vello Jõgisoo ning Harjumaa Ühistranspordikeskuse direktor Ago Kokser esitasid omapoolsed selgitused ja arvamused gümnaasiumivõrgu korrastamise ja selle võimalike tagajärgede kohta, kirjutas Harju Elu.
Aaviksoo tuli Kuusallu omavalitsusjuhtide ette, et maakonna keskkoolide tulevikku arutada ning tutvustada ministeeriumi seisukohti, ent aruteluks tegelikult ei läinudki, nentis Vello Jõgisoo, kelle sõnul oli kavas ministrile selgitada ka koolivõrgu korrastamisega kaasnevaid sotsiaalseid tagajärgi, et sellelt arutelu jätkata.
Paraku lahkusid selleks ajaks nii Aaviksoo kui samuti ettekandega esinenud haridusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Kalle Küttis, kes tõi oma ettekandes välja statistilised näitajad, mis peaks omavalitsusjuhte veenma, et Eestis, kaasaarvatud Harjumaal, valitseb keskkoolide üleküllus.
Nii on aastast 1996 vähenenud keskkoolides õppivate noorte arv üle 76 000 ehk kolmandiku võrra, koole on sama aja jooksul suletud vaid 12, millest enamus on väiksed algkoolid.
Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja viitas vastutusele valijate ees, mis ei luba valla ainukest keskkooli Lool põhikooliks muuta, tema seisukohta, et omavalitsuse eest ei saa keegi keskkooliosa sulgemist või jätkamist otsustada, toetasid ka Maardu linn ja Kuusalu vald.
Kuigi minister Aaviksoo toonitas, et riik ei soovi omavalitsusi haridusrahade äravõtmisega survestada keskkoole sulgema, mainis ta siiski, et selline võimalus on olemas.
Harju Elule teadaolevatel andmetel võib riik sellise taktika reaalselt kasutusele võtta juba selle aasta sügisel, kui liiga väikese õpilaste arvuga keskkoolidele raha enam ei eraldata, mis tähendaks, et vald või linn peaks hakkama keskkooliosa ise rahastama, mis Vello Jõgisoo sõnul käib omavalitsustele üle jõu.