Juhtkiri ⟩ Haiguslehega viiruse vastu
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
6. november 2020, 00:00
:format(webp)/nginx/o/2020/11/05/13458703t1hf71f.jpg)
Seni on Eesti koroonaga kenasti toime tulnud, kuid vaadates seda, kuidas nakatumine on taas kasvanud kõikjal Euroopas, on üsna väike tõenäosus, et epideemia meid sel talvel puutumata jätab.
Üks kõige kindlamaid meetmeid nakkushaiguse leviku pidurdamiseks on vähendada nakatunute ja tervete kokkupuutumise võimalusi. Sellest lähtudes on terviseamet ja valitsus soovitanud inimestel sel sügisel ka väikeste külmetushaiguse sümptomite ilmnedes mitte tööle minna.
Inimesed, kellel on võimalik teha kaugtööd, võivad kerge külmetuse korral kodus oma tööülesannete täitmist jätkata, kuid paljudel pole kaugtöö võimalik. See tähendab, et paratamatult tuleb ennast perearsti juures haigena arvele võtta, millel on otsene tagasilöök inimese sissetulekutele.
Et vähendada majanduslikku survet haiguslehte mitte võtta, tegi valitsus tööandjatele ettepaneku muuta ajutiselt haigushüvitiste maksmise korda. Kui senise korra järgi makstakse haigushüvitist alates neljandast haiguspäevast, siis uue korra järgi hakkab haigushüvitist saama alates teisest haiguspäevast. Praeguse süsteemi järgi korvab tööandja osaliselt viie haiguspäeva töötasu, uue süsteemi järgi nelja päeva töötasu. Pikema haigestumise puhul jätkab hüvitise maksmist riik.
Riigi vaidlus tööandjatega uue süsteemi kehtestamiseks oli pikk ja pinev, sest tõenäoliselt suureneb uue süsteemiga haiguslehele jäävate inimeste hulk, mis tegelikult ju ongi kogu ettevõtmise mõte. See aga tähendab tööandjatele suuremaid kulusid.
Kui on näha, et haigushüvitiste kasv ületab ettevõtjate vastupanuvõime, tuleks skeemi operatiivselt täiendada ja riigi osalust suurendada.
Ehkki võimalikku majanduslikku koormat tööandjatele ei osata veel ennustada, sest seni on inimesed eelistanud kerge haigusega lihtsalt tööl edasi käia, näitab Postimehe värske veebiküsitlus, et 54 protsenti vastanuist on vähemalt mõne korra rahalistest kaalutlustest lähtudes loobunud haiguslehe võtmisest ja haigena tööl käinud. Neid, kes alati haigestumise korral haiguslehele jäid, oli kõigest 14 protsenti. Rõõmustava tulemusena teatas 32 protsenti meie lugejatest, et ei olegi haige olnud.
On hea, et kokkulepe siiski saavutati, sest viiruse leviku ohjeldamine juba eos on parem kui kehtestada majandusele halvavalt mõjuv üldine eriolukord, kui haigus juba möllab. Samas tuleb aru saada, et uue süsteemi kuluarvestused on tehtud varasemate haigestumisandmete põhjal, mistõttu need ei pruugi osutuda täpseks.
Küsimus ei ole isegi selles, kas inimesed hakkavad süsteemi kuritarvitama, et haiguslehele jääda. Kui soovime, et kergete haigustunnustega inimesed kodus püsiksid, siis on haigushüvitisteks minevate kulutuste kasv ettevõtjatele väga tõenäoline. See võib aga tekitada olukorra, kus ettevõtlust ei sureta mitte eriolukord, vaid selle vältimiseks loodud haigushüvitise meede ise.
On igati teretulnud, et ettevõtjad ja riik on jõudnud kokkuleppele meetmes, millel võib olla positiivne mõju epideemia piiramisele, kuid kindlasti tuleks pidevalt jälgida, milliseks kujunevad selle tegelikud kulud. Kui on näha, et haigushüvitiste kasv ületab ettevõtjate vastupanuvõime, tuleks skeemi operatiivselt täiendada ja riigi osalust suurendada.