Samas aga on vaated vesinikule, looduses kõige levinumale ainele muutumas. Euroopa Liit on kliimamuutustega võitlemiseks võtnud kindla sihi: saavutada aastaks 2050 süsinikuneutraalsus. Üks selle sihi saavutamise teid on vesinikustrateegia ehk vesiniku laialdane kasutuselevõtt nii tööstuses kui ka veonduses. Vesinik nimelt põleb kliimat mõjutava jäägita – erinevalt kõigi teiste kütuste põlemisest ei vabane selle protsessi käigus aatomitki CO2, tekib vaid veeaur. Nii peaks olema tegu ideaalse kütusega. Samas on vesiniku tootmine praegu tihti väga CO2-emissioonirohke protsess. Euroopas peetakse ennekõike silmas rohelise vesiniku revolutsiooni, kus vesinik tekitatakse päikesest või tuulest muundatud elektriga vett elektrolüüsides. Sinnapoole ka liigutakse.
