Marek Strandberg: väsitav pantvangidraama ehk Stockholmi sündroom Stenbockis

 Marek Strandberg Foto: Eero Vabamaegi/Postimees/

Aastal 1973 Rootsi kuningriigi pealinnas toimunud pangaröövi käigus võetud pantvangid keeldusid oma vangistajate vastu tunnistamast. Neli pantvangistusest vabastatud Kreditbankeni töötajat kogusid lõpuks lausa raha, et pangaröövleid kaitsta.

See psühholoogiline nähtus ristiti Stockholmi sündroomiks, sest selgelt kristalliseerus välja vangistatute tunnetuslikust ebakõlast tulvil usk vangistajate inimlikku loomusse. Samalaadseid nähtusi, kus ohver asub kurjategijat kaitsma, on olnud ajaloos veel. Vaieldakse, kas selline seisund on psüühiline häire, aga näib, et tegu on omalaadse enesekaitsemehhanismiga, mille abil šokiseisundiga toime tulla.

Peaministri tordiküllast leppimismeelsust võib ju püüda selgitada jõhkraid meeme sõnavabadusena välja käivate tegelastega, tema ütlemata avatud meelega ning loomuomase paljupõsksusega. Nüüd ei ole löögi pehmendamiseks ette pööratud aga kaugeltki mitte teine, vaid juba vähemalt kümnes pale.