Kõrvenõges seljatab spiruliina

Marju Lina
, toimetaja
Copy
Kõrvenõges on väärtuslik taim, ent värske taime puudutamine toob endaga kaasa ebamugavustunde.
Kõrvenõges on väärtuslik taim, ent värske taime puudutamine toob endaga kaasa ebamugavustunde. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Ehkki kõrvenõgese – või ka nogulase, nõgese, treegali või suskja – noppimiseks on parim aeg kevadsuvel, tasub meenutada, mida korjatud nõgeselehtedega praegu teha võiks. Nõgesejuuri ja -seemneid aga varutakse just sügisel.

Valusalt kõrvetav taim võib kasvada nii viljakal aiamullal kui ka viljatul müüril, ent tal on ka lemmikpaiku: sõnnikuhunnikud, niisked metsa­alused.

Et temast kiiresti tüütu umbrohi saab, tuleneb tõigast, et tal on rohkesti maa-aluseid varsi, mis puituvad, annavad palju külgharusid ja peagi uusi taimi.

Aga kõrvenõges on väga väärtuslik taim. Tee jaoks, mis puhastab verd mürkainetest ja korrastab ainevahetust, võetakse teelusikatäis peenestatud lehti klaasi keeva vee kohta ning jooma peaks seda klaasitäie päeva jooksul. Nõgesetee toob tagasi kadunud söögiisu. Sellega tasub ka moosipurke loputada: nii säilivad moosid palju paremini.

Rebib spiruliinast ette

Meie esivanemad pidasid nõgesest laual väga lugu. Enamasti rikastati sellega tanguleent. Jõukamates peredes segati tangud ja nõgesed liha, peki, kamarate või soolikarasvaga, vahel lisati nõgeseleemele piima, koort või keedumuna. Kehvemates peredes söödi tangu nõgestega või oli laual keedus vaid veest, nõgestest ja soolast. Nõgeseid lisati vanasti ka pudrule.

Tänapäevalgi on kõrvenõges köögitaim. Ehk seepärast, et ta sisaldab viis korda rohkem C-vitamiini kui sama kogus apelsini ja erilist kõrvalmaitset tal pole. Kuivatatud nõgesest saab valmistada jahu ja lisada seda peaaegu iga toidu hulka. Kalasuitsutajad peaksid teadma, et protsessi lõpupoole hõõguvatele sütele visatud nõgesekimp annab suitsukaladele kauni kuldpruuni värvuse. Nõgeseseemned on aga tulvil magneesiumi ja sisaldavad väga palju K- ja A-vitamiini.

Mõne aasta eest jõudis eestimaine nõgesepulber väikeettevõtjate tegutsemise tulemusena Prantsusmaa poelettidele ning teeb seal silmad ette paljukiidetud spiruliinale – rauda on nõgeses kaks ja pool korda rohkem kui spiruliinas.

Viib sügelised ja seljavalu

Vanarahvas uskus, et kärbsed kardavad kõrvenõgest, nõnda riputati lakke nõgesekimpe. Maja hoidmiseks välgu eest visati aga nõgeseid aeg-ajalt ahju. Kõrvenõges tuli appi ka siis, kui hädad kallale kippusid. Köhijale anti nõgeseõite keeduvett. Kui kimbutasid sügelised, tuli võtta üks munakollane, peotäis kuivatatud või kaks peotäit tooreid kõrvenõgeseid ja veidi soola. Kõik see tuli segi hõõruda ja seguga sügelevaid kohti määrida.

Kõrvenõgest teati ka kui tõhusat abi seljavalu vastu: nõgeseid topiti madratsisse.

Maren Rits.
Maren Rits. Foto: Toomas Tuul

Nõgest võib ka külmutada

Maren Rits

Sagadi mõisa peakokk

Kasutame kõrvenõgest Sagadi mõisa restorani menüü rikastamisel: nii kevadise nõgesesupi valmistamiseks kui ka jahvatatud kuivatatud lehti nõgesejahu saamiseks. Kõrvenõges on suure väega taim – kuumtöötlemisel säilitab ta väga hästi oma rohelise värvi.

Terved friteeritud nõgese­lehed on väga dekoratiivsed. Neid saab kasutada toidu serveerimisel. Kevadise smuuti sisse on hea panna värskeid taimi toorelt.

Et kasutada nõgest aasta läbi, võib taime külmutada. Meeles tuleb pidada, et enne toiduks tarvitamist peaks nõgest kupatama.

Küpsetiste tainasse segamiseks sobivad kuivatatud nõgeselehed või -jahu. Kupatatult sobivad lehed pirukatäidistesse, hakklihatoitudesse, suppidesse, taimetoitudesse.

Mihkel Kalbus.
Mihkel Kalbus. Foto: Priit Grepp

Nõges gazpacho sisse

Mihkel Kalbus

Tallinna Teletorni restorani peakokk

Nõges, tervislik ja hea proteiiniallikas, sobib salatitesse, pestosse, suppidesse ja miks mitte smuutisse. ­Põneva salati saab, kui vahetada klassikalises Capri salatis basiilik nõgese vastu. Järgmise suve hakul on plaan katsetada nõgeste hapendamise tehnoloogiat. Saab näha.

Kuumtöötlemata roogadel aitab nõgese ­kõrvetuse vastu see, kui panna nõgesed enne tunnikeseks külma puhta vee sisse ligunema.

Roheline gazpacho neljale

4 pikka kurki

liitri jagu noori nõgeselehti

2 avokaadot

1 väiksem salatisibul

1 roheline paprika

soola, musta pipart

2 laimi mahl

oliiviõli

Pese ja tükelda kurk, pane mikserisse. Poolita avokaado, eemalda südamik, puhasta vili ja lisa kurgile. Pese ja puhasta paprika, lõika väiksemaks ja lisa eelmistele. Koori ja tükelda sibul, pane mikserisse. Pressi laimidest mahl ja vala kõigele peale. Alusta mikserdamist. Kui püree on ühtlane, lisa nõgeselehed ja mikserda ühtlaseks. Maitsesta soola ja musta pipraga, vajadusel lisa veel laimimahla.

Pane supp kohe külmkappi, et püreestamisel tekkinud soojus ei kahjustaks ilusat värvust. Enne serveerimist hoia suppi kindlasti paar tundi külmkapis. Serveerimisel nirista supile kvaliteetset oliiviõli. Kui meeldib vürtsikam toit, võib peale hakkida värsket jalapenot või rohelist tšillit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles