Eesti talent disainis Inglise kuningaperele ja kõrgmoemajadele

Kuninglikkus pole kaasajast kusagile kadunud. Janika Mägi kudltikandis keep ja kroon. Foto: Reili Ebral

Moemaailmas maksavad nimed, meistrioskused, anne ja õnn. Janika Mägi on balletikoolis ja karmis moeäris karastunud eestlanna, kes disaininud Christian Diori, Louis Vuittoni ja kuningliku perekonna jaoks. Nüüd on ta nendesamade kõrgelt hinnatud meistritehnikate ja omanimelise moemärgiga tagasi Tallinnas.

Janika Mägi võib olla uus nimi Eesti moesõpradele, kuid tal on taskus aastaid kogemusi Londoni karmis moeäris. Tehnikad, mida ta valdab ja kasutab, on aga lausa ajaloolised – pärit 10. ja 16. sajandist. Arter uuris, mis peitub uhkete kuldornamentide ja nende looja siira silmavaate taga.

Miks võlub sind moeloojana just tikand?

Eestis valitseb tihti arusaam, et tikandi piir ongi seal, kus on meie traditsiooniline tikand – Muhu memm värviliste niitidega kusagil kambri nurgas. Aga see on vaid üks võimalus, tikandimaailm on vägev, põnev ja eriilmeline. Ma tahan seda arusaama avaramaks muuta, see ongi põhjus, miks ma nii hea meelega vanu meistritehnikaid tutvustan.

Kõrgmoe maailmas kasutatakse ennekõike kuldtikandit ja luneville-tehnikat, sest need on ääretult töömahukad ja suuri oskusi nõudvad. Moelavadel näeb neid tänase päevani – pika sabaga õhtukleit sillerdab, see võib olla käsitsi üleni kivikestega tikitud.

Nimed, kellele mina olen tikandeid teinud, on Christian Dior, Louis Vuitton, Hermes, Fendi, Givenchy, Burberry, Ralph Lauren, Ralp & Russo. Rolls Royce palkas mind printside autosse nende vappi tegema. Olen tikkinud Inglise ja Katari kuninglike perekondade jaoks. Minu tikandeid on laval kandnud Madonna, Rita Ora ja Cheryl Cole – nüüd kannab ta nime Cheryl Fernandez-Versini. Mul tõepoolest õnnestus teha armastatud asja kõige kõrgemal tasemel.

Londonis käivitatud moemärgiga on Janika Mägi tagasi Tallinnas. Meistrite hoovis avas ta ainulaadse atmosfääriga disainipesa, kus saab kõigi teostega lähemalt tutvuda. «Kui siia vanalinna iidsete müüride vahele sisse astusin, jättis mu süda löögid vahele – olin vaimustuses! Täpselt õige ruum minu ajaloolistes tehnikates valmivale loomingule.»Disainer usub, et Tallinnas tegutsedes ulatub ta endiselt oma klientideni kõikjal maailmas, kuid on ka oma inimestele lähemal. Foto: Reili Ebral

Kuidas sul õnnestus nii kõrgele tasemele murda?

Ega ma ei salga, et London on meeletu konkurentsiga linn ja seal pole lihtne läbi rabeleda!

Mul hõljus kogu aeg kuklas kooliajal välja kujunenud arvamus: praktikakohta maailma moepealinnades pole võimalik saada, konkurents on võimatult tihe. Ja praktika selles valdkonnas on tasuta orjatöö teadmata arv tunde päevas. Kui juba see on raske, siis päris töökoha saamine näis täitsa ilmvõimatu. Mina hakkasin endale tööd otsima selleks, et tõestada – ei ole võimatu! Võimatuid asju ei ole olemas. Vahel tuleb lihtsalt rohkem pingutada, vahel vähem.