Jüri Reinvere: sotsiaalmeediast hakkab saama viies võim

Helilooja Jüri Reinvere Foto: Mihkel Maripuu

Traditsiooniliselt on riigivõimu jagatud seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks, millele lisandub neljanda võimuna ajakirjandus. Helilooja Jüri Reinvere kirjutab, et sotsiaalmeedia on viies võim, mis võtab neljandalt võimu ära.

Oktoobris leidsid Saksamaa ühe juhtiva üleriigilise päevalehe Süddeutsche Zeitungi toimetuses aset umbes sellised sündmused. Kõigepealt kirjutas nende muusikakriitik Helmut Mauró hävitava arvustuse saksa-vene pianisti Igor Leviti kohta, mis – tõele au andes – vohas isiklikust vihast ja segastest argumentatsioonidest. Ka poliitika ja interpretatsioonikunst olid omavahel sassi aetud nagu Kört-Pärtli särk. Mõni päev hiljem avaldas kõigi üllatuseks seesama Süddeutsche Zeitung Igor Levitile suurejoonelise vabanduse, millest paistis läbi, et ajaleht on kuulsa pianisti ees põlvili. See samm polnud mitte ainult pretsedenditu, vaid ka šokeeriv: see rikkus Saksamaal ajakirjanduses seni iga hinna eest aus hoitud absoluutset tabu, et ajaleht ei asu kunagi avalikult omaenda autori vastu, ükskõik mida autor poleks arvanud, kasvõi ekslikult.

Põhjust võis aga kaudselt aimata, ehkki seda keegi otse välja ei öelnud. Levit on kahtlemata nimekas pianist, kes on vallutanud kõik lavad: Salzburg, Carnegie Hall, Berliini Filharmoonia – kõik on tal saavutatud. Peale selle on ta aga tegutsenud aastaid aktiivselt sotsiaalmeedias, ennekõike Twitteris, ja saavutanud seal massilise austajate liikumise, mille liikmete hulk küünib sadade tuhandeteni. Neist paljud on valmis vallandama mis tahes ajal oma iidoli nimel äkkrünnaku, teda piiritult armastades, austades ja imetledes. Teistes samasugustes liikumistes valitsevad tihti samasugused meeleolud: oma guru nähakse kui ainukest võimalust kogu maakeral ning rivaale ja kriitikuid kui metsloomi, kes on valmis beebi mis tahes ajal käest ära rebima ja ta järgmisel tänavanurgal tükkideks rebima. See inimmass ohustas ajalehte rohkem kui senised ajakirjanduse põhimõtted. Lehe autor ohverdati, teda alandati kogu saksakeelse üldsuse ees ning kriitika objektile esitati kuninglik andekspalumine.