/nginx/o/2020/11/12/13472686t1h1b5b.jpg)
- Alpimajad tekitavad segadust juba pikka aega
- Kui palju tuleb Eestis toa eest välja käia?
- Mida arvab Jaak Mae?
Kui Soomes on vastuoluliste alpitubade kasutamine kasvav suundumus, siis Eestis hoopis vastupidi. Ühest küljest selgitab seda meie sportlaste jõukuse kasv.
Alpimaja, -tuba või näiteks -telk on ruum, milles imiteeritakse mäestikutingimusi. Tehnilisi vahendeid kasutades piiratakse õhu hapnikusisaldust. Alpitoas viibimine suurendab hapnikku transportivate punaste vereliblede tootmist. Punased verelibled aitavad organismil toota energiat ja teha tööd. Sama efekti annab hõredas mäestikuõhus viibimine.
Sajandi alguses olid alpimajad kõrgendatud tähelepanu all. Maailma Antidopingu Agentuur (WADA) kaalus, kas keelata sportlastel nende kasutamine, kuid lisas alpimajad esialgu oma vaatlusnimekirja, kust hiljem eemaldas need.
Dopingunimekirja sattumiseks pidanuks alpimaja vastama kahele kriteeriumile kolmest: suurendama sooritusvõimet, olema kahjulik tervisele ja vastuolus spordieetikaga. Sooritusvõimet alpimaja parandab, kuid ülejäänud kahes tingimuses ei leitud üksmeelt.
Mõni riik on kõrgmäestiku simulatsiooni siiski keelanud, näiteks Itaalia ja Norra. Fjordide maal suleti alpimajad moraalsetel põhjustel 2003. aastal. Kriitikud pidasid organismi hapnikutarbimisvõime kunstlikku parandamist lubamatuks ja nägid sel seost keelatud võtetega.
Eesti Antidopingu nõukogu liige Kristjan Port ütles, et Eestis eraldi seisukohta alpimajade asjus pole ning me järgime WADA ettekirjutusi. Tema sõnul seostatakse alpimaju dopinguga, sest tegu on manipulatsiooniga. «Küsimus on, kas see manipulatsioon on piisavalt kunstlik, et ära keelata,» arutas Port.
/nginx/o/2020/11/13/13473113t1h2901.jpg)
Alpimajadega samasugune, ent märksa tugevam mõju on keelatud ainel EPO. Lance Armstrongi dopinguraportist selgub, et itaallasest arst Michele Ferrari julgustas jalgratturit kasutama võistluste ajal mikrodoosides EPOt, kui ta saab öösel alpitelgis magada. Ta selgitas, et nii kasvaks EPO loomulik tootmine kehas ja see petab dopingutesti ära.
Hoolimata sportlaste valjust vastuseisust, on alpimajad Norras endiselt keelatud. Kevadel võttis sel teemal sõna laskesuusakuningas Johannes Thignes Bø, kes avaldas nördimust, et koroonaviirusest tingitud liikumispiirangutega jäävad ära ettevalmistuses väga tähtsal kohal olevad mäestikutreeningud. Hea alternatiiv oleks olemas, kuid see pole ju lubatud.
1990. aastatel olid alpimajad populaarsed Soome suusatajate seas, ent pärast 2001. aastal lahvatanud Lahti MMi dopinguskandaali hakkasid ka põhjanaabrid neile viltu vaatama. Riiklikult kõrgmäestiku manipulatsiooni ära ei keelatud, kuid 2006. aastal Soome koondise peatreeneriks saanud norralane Magnar Dalen ei lubanud oma sportlastel alpitube külastada.
Praegu alpimajad teisel pool lahte enam tabu pole, tegu on hoopis kasvava suundumusega.
Eestis on statsionaarne alpituba olemas Tehvandi spordikeskuses, Tartu Ülikooli spordihoones ja Jõulumäe tervisekeskuses.
Meie suusatajad alustasid alpitubade kasutamist 1996. aastal, kuid käisid esimestel aastatel kõrgmäestiku õhku hingamas põhjanaabrite juures. Otepääl valmis kauaoodatud ruum 2001. aastal, kuid võrreldes hiilgeaegadega pole see sportlaste seas enam väga populaarne.
«Praegu on tühi, aga aeg-ajalt on siin sportlaseid ikka käinud. Üldjuhul on need jooksjad, jalgratturid ja suusatajad. Mitte küll viimasel ajal, aga mingil perioodil käisid ka alpinistid, kes tahtsid minna kõrgmäestikku. Tehvandi puhul ei saa regulaarset kasutamist välja tuua, pigem on see tagasihoidlik,» rääkis spordikeskuse juhatuse liige Jaak Mae.
Sama räägib Jõulumäe tervisekeskuse juhatuse liige Eido Tasalain. Kui 2009. aastal sinna alpituba loodi, oli nõudlus teenuse järele suur. Külastatavus hakkas langema 2014. ja 2015. aasta paiku. Näiteks tänavu on võimalust kasutatud vaid ühes laagris, võib-olla toimub üks laager ka detsembris.
Külastatavuse languse täpset põhjust Tasalain ei tea, kuid oletab, et see on seotud sportlaste jõukuse kasvamisega.
Ajalooliselt on Jõulumäe alpituba kõige rohkem kasutanud sõudjad ja järgmisena jooksjad. Enamasti on tegu tippsportlaste või sinna teel olevate atleetidega. Mõnel juhul on alpitoas mäkke ronimiseks valmistunud ka alpinistid. Korra proovis teenust üks astmahaige.
Kui alpitoad keelata, tuleks ka mäestikus elamine või võistlemine keelata.
Tehvandi spordikeskuse juhatuse liige Jaak Mae
«Ma ei teagi, millist tüüpi astmat ta põdes, kuid arst soovitas tal siia tulla. Ta viibis siin neli päeva, kuid pole hiljem tagasi tulnud. Kas see aitas, ma ei oska öelda,» lausus Tasalain.
Jõulumäel on alpitoa teenus kõige odavam. Kolme voodikohaga tuba maksab 68 eurot. Tehvandil ja Tartu Ülikooli spordihoones tuleb kolmekohalise ruumi eest välja käia 120 eurot ööpäeva eest.
Kuigi Eesti sportlaste seas pole alpitoad ülemäära populaarsed, ei ole need Salt Lake City olümpiamängude pronksmedalisti Mae sõnul ka kunagi tabuteema olnud. Ta mäletab, et tegelikult kasutasid alpitubasid ka norralased, kuid mitte oma kodumaal, kus need ära keelati.
«Kui alpitoad keelata, tuleks ka mäestikus elamine või võistlemine keelata. Sportlased on ju ebavõrdsel stardijoonel. Norra ühiskond on jõukam ja sportlased saavad endale Kesk-Euroopa mäestikulaagreid lubada. Alpimajad on sellele soodsam alternatiiv,» selgitas Mae.
Sarnane lennukisalongis istumisega
/nginx/o/2020/11/12/13472687t1had7c.jpg)
Esimest korda 1996. aastal alpituba külastanud Jaak Mae võrdles kogemust lennukis istumisega.
Lennukis olev õhurõhk on samaväärne umbes kolme kilomeetri kõrgusel mäetipul oleva õhurõhuga. Tehvandi alpitoas saab Mae sõnul kõrguse kerida kuni 4500 meetrini. «Kõrgemal tekib tunne, et tahaks sügavamalt hingata. Mida parem on sportlik vorm, seda lihtsam on seal olla,» sõnas Mae.
Alpitoas viibimine nõuab pidevat jälgimist ja eneseanalüüsi. «Pulsisagedusel tuleb silma peal hoida. Kui olime väsinud, jäime vähemaks ajaks.» Mae sõnul aitab alpituba kindlasti vaid kolmandikku sportlastest. «Kolmandiku puhul on efekt olemas, kolmandiku puhul jääb see kaheldavaks ning kolmandiku puhul öeldakse, et efekti pole. Mulle tuli see kindlasti kasuks.»