Eksperiment: kas elu 100-eurose projektoriga on võimalik?

Katse säästuprojektoriga: koos ekraaniga on pilt vaadatav ka hajusa valgusega toas. Foto: Hendrik Alla

Vahel tahaks televiisorit vaadata, aga televiisorit ennast ei taha. Aga kui juba, siis peaks ikka suure pildiga olema. Siit tuligi eksperimendi-idee: äkki selle probleemi saaks lahendada odava projektoriga?

Vahel tahaks televiisorit vaadata, aga televiisorit ennast ei taha. Aga kui juba, siis peaks ikka suure pildiga olema. Niisugust juttu rääkis mu naine, kes igatses oma tuppa võimalust vaadata umbes kord nädalas kokku kolm tundi Eesti telekanalite programmi.

Pilt pidi olema kindlasti suurem kui 55 tolli (ärge küsige, miks), aga nii vähese kasutuse juures istuks kogu vaatamisvaba aja seinal igavene suur black mirror’i tüüpi lahmakas paneel, mis ei kaunista ühtegi salongi ega elutuba. Ja kallid on nad ka, paaritunnise nädalakasutuse korral eriti.

Siit tuligi eksperimendi-idee: äkki selle probleemi saaks lahendada odava projektoriga? Ma tean, et korralikud keskklassi DLP-projektorid (Digital Light Processing) on hinnaklassis 500–700 eurot, aga kui on vaja vaid HD-pilti ja Eesti telekanalid niigi pildikvaliteedi iluga iga kord ei hiilga? Tegin südame kõvaks ja tellisin Amazonist ühe tundmatu nimega 100-eurose LCD-projektori. Amazonist selle pärast, et hind oli hea ja kui asi peaks siiski haledalt läbi kukkuma, võtavad nad selle ilma mingi jututa tagasi.

Pill saabus kohale ja esimene võit oli kohe see, et ta töötas.