Raudse leegiga saab rohelist sooja ning kliimasõbralikku õlut

Säraküünal on samuti süüdatud rauapuru. Vastavas ahjus põleb raud aga lihtsalt õhus ka ilma lisaaineta, millega on säraküünlas rauapuru segatud. Põlemisel tekkinud raudoksiid muudetakse elektrokeemiliselt tagasi rauaks. Nii toimib süsinikuvaba rauapõletustükkel. Foto: Elmo Riig / Sakala

Nii umbes 50-mikromeetrise läbimõõduga osakesteks jahvatatud raud võib osutuda paljulubavaks kütuseks, et toota soojust. Põledes õhus, mis tähendab reageerimist hapnikuga, on raua põlemise jäägiks sisuliselt rooste – raudoksiid. Raua põlemisel tekib energiat küll vaid 1,4 kWh/kg, samas kui puidu põlemisel saame soojusenergiat 5 kWh/kg.

Raua põlemisel tekkiv oksiid on omakorda elektrokeemilise protsessi käigus rauaks tagasi taandatav. Selleks saab aga kasutada elektrivoolu, mis muundatud päikesest või tuulest. Elektrokeemilised protsessid on väga efektiivsed ning hinnatakse, et niimoodi saab oksiidi rauaks tagasi muundades salvestada kuni 80 protsenti elektrienergiast.

Nii on taaskasutuse tsükkel kiirem kui puu kasvamine metsas ja näib, et ka odavam võrreldes sellega, kui energiaallikana kasutatakse vesinikku. See ei tähenda, et vesinikul pole kohta tuleviku energiamajanduses. Tegemist on väga suure energiatihedusega gaasiga ja näiteks sõidukite energiavajaduse katmiseks on vesinik vägagi perspektiivne.