Kolmandas kvartalis lisandus ligi 5000 töötut
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
13. november 2020, 08:20
/nginx/o/2020/09/20/13358789t1hbbe3.jpg)
Statistikaameti andmete kohaselt oli kolmandas kvartalis tööjõus osalemise määr 71,8 protsenti, tööhõive määr 66,3 protsenti ja töötuse määr 7,7 protsenti; töötuid oli 54 300, mis on 4900 võrra rohkem kui teises kvartalis.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Eveli Voolensi sõnul suurenes töötuse määr eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 3,8 protsendipunkti. Suurem osa töötutest olid tööta olnud vähem kui pool aastat.
«Nii täis- kui ka osaajaga tööd otsis 34 100 ja ainult täisajatööd 20 200 töötut. Pikaajaliste töötute arv kasvas, kokku oli neid 9400,» ütles Voolens pressiteates.
Hõivatuid oli kolmandas kvartalis 652 700, neist täisajaga töötas 574 100 ja osaajaga 78 600 inimest.
«Võrreldes eelmise aasta sama ajaga langes tööhõive määr 2,7 protsendipunkti. Kõige enam oli tööga hõivatuid 25–49-aastaste seas. Kui osaajaga hõivatute arv püsis aastases võrdluses enam-vähem samal tasemel, siis täisajaga hõivatute arv vähenes 24 200 inimese võrra,» märkis Voolens.
Naiste tööhõive määr oli 62,5 ja meestel 70,3 protsenti.
Tegevusalade lõikes oli hõive suurim töötleva tööstuse tegevusalal, kuid võrreldes eelmise aasta sama ajaga on see langenud. Samas on mõnel tegevusalal hõivatute arv suurenenud, kõige rohkem ehituses.
Mitteaktiivseid inimesi oli pisut rohkem kui eelmise aasta kolmandas kvartalis, kokku 277 200. Peamised mitteaktiivsuse põhjused olid pensioniiga, õpingud ning haigused või vigastused.