Keres ja Velmet: uus abieluhääletuse küsimus on selge (66)
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
13. november 2020, 10:05
/nginx/o/2020/10/12/13409211t1h7319.jpg)
Viimasena valitsuserakondade poolt kokku lepitud võimaliku abielu rahvahääletuse küsimus «Kas abielu peaks jääma Eestis mehe ja naise vaheliseks liiduks?» on vandeadvokaat Paul Kerese ja ühiskonnateadlase Aro Velmeti sõnul selge ja vastatav.
:format(webp)/nginx/o/2020/03/20/13018535t1hb6ff.jpg)
Keres ja Velmet jäid ETV hommikusaates «Terevisioon» siiski abieluhääletuse vajalikkuse suhtes eri meelt. «See on parem küsimus kui eelmine variant,» ütles Keres. «Minu meelest on see õiguskantsleri poolt välja pakutud variant. Ilus ja selge, sellele on võimalik vastata ja seda on võimalik täita.» Velmet nõustus Keresega, et küsimus on selge.
Samas märkis Velmet, et rahvaküsitlusega ei otsita konsensust. «Referendumi olemus on, et enamus kehtestab tahte vähemuse üle. EKRE on selle tõstatanud poliitilise kasu lõikamiseks.»
«Enamus inimesi ei taha selles küsimuses seisukohta võtta, aga nüüd neid sunnitakse. Ma ei taha tegelikult, et minult seda küsitakse, aga nüüd on mind ka ära polariseeritud,» selgitas Velmet.
Keres mainis samas, et perekond on sätestatud põhiseaduses ühiskonna alusena.
«Ei ole päris lõplikku tõde, kus perekonna ja abielu definitsioon sisaldub. Ehk sisaldub see juba põhiseaduses, kus paragrahv 27 nimetab perekonda rahva kasvamise alusena. Selle tunnuse põhjal on perekond traditsiooniline heteroseksuaalne perekond,» ütles Keres.
Keres märkis, et kuna tegemist on alusväärtusega, siis peaks seda saama selguse loomiseks rahva käest küsida.
Põhiseaduse paragrahv 27 ütleb: «Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.»
«Seda referendumit on vaja, kuna on tegemist on alusküsimusega ja on selge, et meil on eriarvamused selle osas. Referendum annaks selguse,» ütles Keres. «Küsitlust ei ole mõtet teha. Peaks tegema hääletuse vormis, mis tooks kaasa õigusliku siduvuse.»
Keres lisas, et on palju inimesi, kes toetavad samasooliste abielu, aga on skeptilised samasooliste paaride lapsendamisõiguse suhtes. «Ehk oleks kompromiss, et peaks selle küsimuse sinna juurde panema.»
Velmet märkis, et «jah-ei» formaat ongi halb lõhestavuse tõttu ja selle pärast, et on olemas palju nüansseeritumad vastused: «Kaks valget heteroseksuaalset meest ei peaks siin mäe otsast kuulutama, mis õige kompromiss on.»
«Miks seda referendumit üldse vaja on? Ühiskonnas on pakilisemaid küsimusi,» ütles Velmet.
Opositsiooni kuuluvad sotsiaaldemokraadid lubavad riigikogus rahvahääletuse otsuse eelnõule sedavõrd palju parandusettepanekuid esitada, et eelnõu üldse menetleda ei saaks.