AJA PEEGEL ⟩ Nürnberg säilitab hoiatusena oma kivisse raiutud natsiminevikku

Nürnbergis 11 ruutkilomeetril laiuval natsipartei paraadväljakul asuv hiiglaslik kongressihall on räämas ja lagunemisohtlik, nagu kogu kompleks, kuid ajaloo jäädvustamise nimel on kavas paik 85 miljoni euro eest lähiaastatel konserveerida. Foto: Christof Stache/AFP/Scanpix

Kas Saksamaal oleks mõistlikum murenevad natsiajastu varemed lammutada või taastada? Selle küsimusega on silmitsi Nürnberg – koht, mis on kurikuulus sealse parteipäevade pidamise kompleksi ja seal toimunud tõrvikumarsside poolest, mille jäädvustas igaveseks filmitegija Leni Riefenstahl.

Ajal, kui Nürnberg valmistub märkima 75 aasta möödumist Teise maailmasõja järgse kohtuprotsessi algusest Adolf Hitleri juhtivate käsilaste üle, on linn otsustanud alustada hiiglaslikku konserveerimistööd, mis tõukub Saksamaa püüdest mäletada oma minevikku ja otsida lepitust möödaniku kuritegude eest.

«Siit see kõik algas: hävitus, väljatõukamine ning lõpuks holokaust,» lausus Lõuna-Saksamaal asuva linna juhtiv kultuuriametnik Julia Lehner AFP-le.

Jalutades suurel natsipartei kongressiväljakul, viipas Lehner massiivse Zeppelini-nimelise kõnelava poole, millelt Hitler aastatel 1933–1938 esines rassistlike tiraadidega poolele miljonile partei järgijale, kes kogunes seal iga aasta septembris.

Suuresti Hitleri peaarhitekti Albert Speeri kavandatud ja 11 ruutkilomeetril laiuv kompleks pakub Lehneri sõnul sissevaadet kuritegeliku režiimi mõttemaailma. Ta meenutas, et Hitler valis Nürnbergi isiklikult oma kõrgetasemelise propagandamasina esitlemiseks ja 1935. aastal võeti just selles linnas vastu juudivastased seadused.

See oli ka üks peamisi põhjuseid, miks liitlased otsustasid alates 1945. aasta novembrist pidada teedrajavaid kohtuistungeid juhtivate natside üle just Nürnbergis.