Martin Ehala: emaduse alavääristamisest

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

Naise emarolli halvustavad väljaütlemised pole sugugi harvad ja tõenäoselt on õigustuseks, et see on reaktsioon ühiskonna survele ema olla ja lapsi saada. Justkui see oleks lubamatu isikuvabaduse piiramine.

Reaktorifüüsik Merja Pukari lõpetab tuumaenergeetikaalase artikli eilses Postimehes tõdemusega, et kui naised poleks ise võrdõiguslikkuse eest võidelnud «oleksime siiamaani köögis, rasedad ja paljasjalgsed». On tähelepanuväärne, et ta seab raseduse selle loeteluga sotsiaalse staatuse kõige madalamale astmele. Ta ei ole ainus edukas naine, kes alavääristab emadust võib-olla ise endale sellest aru andmata.

Maria Faust räägib albumit «Organ» kajastavas intervjuus: «Saadan oma organi pensionile. Minust saab nüüd isik, mitte lihtsalt naine, mitte mingi seksuaal- või traditsiooniobjekt.» (AK 31.08) Või võtame Sveta Grigorjeva emadust stigmatiseeriva artikli «Sina ei pea mitte emaks saama» (PM 5.10). Ta kuulutab, et emaduse väärtustamine võrdsustab naise «paljunemisaparaadiga». Ja et emaduse normaalsust tuleb õõnestada, sest see on patriarhaadi hegemoonia tööriist.