REGIONAALARENG ⟩ Antti Roose: planeerimise kunst ja kohus

Fookuse Regionaalarengu toimetaja Antti Roose. Foto: Mihkel Maripuu

Planeerimisprobleemile lahendusi otsides saab sangviinikust koleerik ja melanhoolikust flegmaatik. Kaasamiste ja ühiskondliku arutelu vormilisus ja tupikteed tekitavad kaasamisväsimust, lõpuks panevad kõik flegmaatiliselt tuima, kirjutab toimetaja Antti Roose.

Tunnistagem, et ruumiline planeerimine on jäik ega ava arenguvõimalusi. Planeeringute arutelud taanduvad maailmavaatelistele ja naabruskonfliktidele ning saatanlikele detailidele kas seletuskirja sõnastuses või planeeringu menetluses.

Tööstusajastul oli vaja rasketööstus puhverdada rohevööndiga elamurajoonist. Tänapäeva postmodernistlikes ruumiloome ja ruumikvaliteedi väärtustes on maakasutuse range eristamine tsoneerimise meetodil kaotanud mõtte. Kus ja kuidas tuleb ära hoida külgnevuskonflikti? Kui Raadile Eesti Rahva Muuseumi külje alla poevad korterelamud, siis tulnuks sinna vahele planeerida hoonestamata pargialad. Linnaruumiliselt osutuvad need tihti tühermaaks, lõhkumas linliku elukeskkonna sidusust. On kaks äärmust: ulmelised maastikud või igav argistandard.