Ministeerium: vabatahtlike roll peab suurenema

Päästjate õppused.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Vabatahtlike päästjate roll peab tulevikus kindlasti suurenema ning riik on selleks ka oluliselt panustanud, kinnitas siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonnajuhataja asetäitja Priit Laaniste.

«Näeme, et vabatahtlike roll Eestis peab suurenema ning hea meel on tõdeda, et vabatahtlike hulk on Eestis viimastel aastatel tõepoolest kasvanud,» tõdes Laaniste.

Kui 2007. aastal tegutses päästevaldkonnas 503 vabatahtlikku, siis praeguseks on neid ministeeriumi andmetel 1109. Vabatahtlike päästekomandode arv on Laaniste sõnul samal ajal suurenenud 65-lt 85-le.

«Seega on nelja aastaga kasv isikkoosseisus olnud rohkem kui kahekordne ning vabatahtlike komandode arv on suurenenud kolmandiku,» märkis ta. «See kasv ei ole tulnud kergelt, vaid riik on oluliselt panustanud, et vabatahtluse arenguks oleks tekkinud soodus pinnas.»

Laaniste seletas, et riigipoolne panustamine on toimunud läbi õigusloome korrastamise – uue päästeseadusega on loodud terviklik regulatsioon vabatahtluse toetamiseks, sh on reguleeritud, millised tagatised on vabatahtlikel näiteks võimaliku õnnetuse korral.

Vabatahtliku pääste rahastamine läbi päästeameti eelarve suureneb 2012. aastal 155 087 euro võrra, mis on 52 protsendi suurune tõus võrreldes 2011. aasta vabatahtlike päästjate rahastamisega. 2011. aastal oli eelarve 300 385 eurot, 2012. aastal aga 455 472 eurot.

«2012. aastal toetab siseministeerium tegevustoetusega ka vabatahtlike päästjate katusorganisatsiooni Eesti Priitahtlik Päästeliit. Päästeliidu tegevustoetuse kogusumma on 70 000 eurot, mis on 100 protsendiline kasv võrreldes 2011. aastaga, mil Päästeliidu toetus oli 35 151 eurot,» seletas Laaniste.

Päästeliit on vabatahtlike katusorganisatsioon, kes suunab vabatahtlike tegevust, aitab värvata uusi vabatahtlikke, on koostööpartneriks erinevatele riigiasutustele, panustab aktiivselt õigusloomesse ja arengukavade koostamisesse. Samuti on neil kavas algatada välisabi projekte ning koostada päästeliidu arengukava.

«Ka riiklike komandode ümberkorraldusega vabaneb eeldatavalt vajalikku tehnikat, mida saab vabatahtlikele suunata,» ütles Laaniste. «Riik toetab igati uute vabatahtlike päästeüksuste teket eelkõige riiklikest päästekomandodest kaugel asuvates piirkondades.»

Ta tõi välja, et lisaks eraldatakse 2012.aastal vabatahtlikele ka vajalikku kaitseriietust: 600 uhiuut komplekti, mis katab ligi 50 protsenti vabatahtlike koguhulgast ning ligi 75 protsenti komandode tasandi vabatahtlike hulgast. Samuti viiakse vabatahtlikele läbi koolitusi. Koolitused toimuvad vabatahtlike jaoks tasuta, samuti tasutakse koolitusel osalemisega seotud kulud.

«Seega kokkuvõttes on päästevaldkonnas vabatahtlike tegevuse toetamiseks loodud päris palju erinevaid võimalusi,» kinnitas Laaniste.

«Vabatahtlike tegevuseks on samuti vaja päästetehnikat ning sobivaid tööruume. Päästeamet on nii varem kui ka edaspidi suunanud oma kasutatud, kuid töökorras tehnikat vabatahtlikele, kuid ka päästeameti võimalused on olnud suhteliselt piiratud,» rääkis ta. «Kindlasti toetab päästeamet vastavalt võimalustele vabatahtlikke ka 2012. aastal vajaliku tehnikaga. Hoonete osas on samuti võimaluste piires appi tuldud, kuid üldjuhul on sobivaid hooneid aidanud otsida kohalikud omavalitsused.»

Laaniste sõnul on koostöö vabatahtlike päästjatega hea. Ta rääkis, et vabatahtlikud päästjad on tugevalt seotud kutselist päästjatega, sest sündmuskohal töötatakse külg külje kõrval koos. Samuti on igal vabatahtlikule päästjale määratud vastutav päästeteenistuja, kes on vabatahtliku jaoks kontaktisikuks ning kes vajaduse korral lahendab tekkivaid muresid.

«Näeme, et vabatahtlike hulk peaks tulevikus suurenema. 2012. aastal on meil plaanis koostada uus kontseptsioon, milles paneme paika eesmärgid, kuidas arendada päästeala vabatahtlust,» rääkis Laaniste. «2008. aastal koostatud kontseptsioonis seadsime eesmärgiks, et 2012. aasta lõpuks on meil 1200 päästeala vabatahtlikku, see eesmärk on meil tänaseks ka peaaegu saavutatud.»

Edasised plaanid pannakse paika uue kontseptsiooniga

«Lisaks vabatahtlike arvule räägime kindlasti ka nende kutseoskustest, st oluline ei ole mitte ainult vabatahtlike arvu suurendamine, vaid me peame ka tagama, et kõik vabatahtlikud saavad vajaliku koolituse ja neil oleks olemas ka vajaminev varustus,» lausus Laaniste.

Tagasi üles