AK ⟩ Jüri Adams: abielust ja referendumist

Jüri Adams Foto: Mihkel Maripuu

Eelistaksin, et abieluteemalist referendumit ei tuleks üldse. Kes ja kuidas saavad abielluda, on esmajoones eraelu ja eraõiguse asi ning sellisena põhimõtteliselt ei sobi referendumi teemaks, kirjutab Jüri Adams, riigikogu õiguskomisjoni esimees aastatel 1992–1994 ja 1999–2002.

Milline ka ei oleks referendumi tulemus, ühiskonnas ei muutuks ilmselt oluliselt midagi. Aga jah-vastuse võidu korral tekib akuutne uue ja sobiva nimetuse vajadus. Termin «tsiviilpartnerlus» on inetu ja kõnekeeles kasutamiseks sobimatu. Siis võiks ehk püüda leida samasooliste paariselu kohta sobiv ja suupärane sõna. Ehk võiks president algatada sõnakonkursi?

Kõigepealt peaks hakkama tööle referendumi küsimuse sõnastusega. Alustama sellest, kuidas kodanikud sellest täpsemalt aru saavad. Ja kas on ikka korrektne esitada vastamiseks küsimust, kus vastaja peab teadma veel ka sellist küsimuse poliitilist uba, mida küsimuse tekstis endas kirjas ei ole. Lõpuks: ehk on siiski võimalik veel sellise sisuga referendumi tegemisest hoopis loobuda?