Reekviem sõbrale

Mina, sport ja Endomondo Foto: Artur Kuus

Meie suhe algas 10. oktoobril 2011. Paar tundi varem olin astunud kaubamaja uksest välja tuttuue nutitelefoniga. Oma esimesega.

Kergendus. Kõik see alandus, mis mulle oli osaks langenud, sest püüdsin viimast nuppudega Nokiat lõpuni kasutada, oli möödas. Üks viimaseid piisku sapp Soome tehnoloogiaajakirjaniku huulilt: «Kui sa tahad tehnoloogiaajakirjanikuna vähegi tõsiselt võetav olla, viska see telefon ära!» Nokia oli kadumas, iPhone olemas ja idamaalased tulemas.

Sisisesin sisimas: ma polegi tehnoloogiaajakirjanik, ei kirjuta uutest mudelitest, mida iga kuu letile lajatatakse, ei kirjuta äppidest. Kirjutan elust, teadusest. Ei piira ennast.

Tagasi algusse. Uus telefon lausa sügeles selle järele, et asuda suhteid looma. Mõni neist oli üsna lühiajaline: mingid mullid ujusid. Tüütu. Kustutasin hetkega. Üks oli väga jutukas, hüüdlauseid ja üleskutseid. See oli meediaväljaanne. Kustus paari kuuga.