HARIDUS JA TEADUS ⟩ Triin Teramäe: eesti lapsed ei ole lõimumispoliitika tööriistad

Triin Teramäe Foto: Kalle Veesaar

Väikeriik Eesti lõimumispoliitika ei saa matkida suuri endiseid koloniaalriike ja meie kohus on tagada eestlastele võimalus omakeelseks õpikeskkonnaks, kirjutab ettevõtja ja ema Triin Teramäe.

Iga intelligentne inimene teeb vahet võõrkeele oskusel ja keelekeskkonnal, kus laps on sunnitud viibima. Samamoodi on igas demokraatlikus riigis lapsevanematel õigus valida, missuguseid võõrkeeli oma lapsele õpetada, ei saa olla nii, et eesti põnnikool tähendab automaatselt seda, et 90 protsendil juhtudest peab eesti laps õppima osaliselt venekeelses keskkonnas, kuna venekeelsed lapsed räägivad omavahel või vene vanemad oma lastega iseenesestmõistetavalt ju oma emakeeles. Valikuvõimalus vene keelele on Tallinnas see, et laps istub kodus.

Nn ühtne eesti kool on murettekitavalt ohtlik eksperiment eesti lastega. Kõik rahvad on võrdsed ja rahvusvahelise õiguse järgi on igal rahval õigus olla erinev, pidada end erinevaks ja olla selliselt austatud. Eesti koolid peavad säilima, et eesti lastele oleks tagatud põhiseaduslik õigus eesti koolile nii, nagu see on teistel maailma hävimisohus põlisrahvastel. Koolid, kus eesti lapsed saavad oma kultuuriidentiteedi keskel kasvada.

Eesti lapsed ei ole lõimumispoliitika tööriistad! Eesti lastel oli eestikeelne kool, kus valitses eesti keele keskkond isegi vaimupimedal Nõukogude okupatsiooni ajal. On aktsepteerimatu, et taasiseseisvunud Eesti Vabariigis peavad eesti lapsed aina enam kasvama Venemaa Föderatsiooni riigikeele keskel. Liiga suure vene mõjutusega närbub meie põlisrahvuse unikaalne kultuuriidentiteet. See lahustub poolvene postsoveediks.