Rahanäljas kultuuriasutuste ja Hiina kommunistliku partei kontrollijanuste tegelaste suhtlemine on akadeemilisele vabadusele saatuslik, kirjutab kolumnist Edward Lucas.
Edward Lucas: Hiina kägistav haare (3)
Lugeja ei pruugi Hiinast hoolida. Kuid Hiina hoolib lugejast. See oli ühe erakordse juhtumi sõnum sel kuul Prantsusmaal Nantes’i linnas, mis näitab hästi, kuidas Hiina kommunistlik partei suhtub täieliku ükskõiksusega lääne akadeemilisse ja kultuurilisse vabadusse. Igasugune Hiina kujutamine või selle üle arutamine kus tahes maailma nurgas kujutab endast võimalikku ohtu režiimi legitiimsusele ja tuleb seetõttu kontrolli all hoida.
Näitus «Taeva ja stepi poeg», mis pidi kõnelema Tšingis-khaani mongoliimpeeriumist, lükati tänavu veebruari pealt edasi 2024. aastasse. Põhjus peitus hinnas, mida Hiina võimud üritasid välja nõuda mõne eksponaadi eest. Nad olid vastu sõnade «mongol» ja «impeerium» ning isegi Tšingis-khaani nime kasutamisele. Nad tahtsid enda kätte täielikku kontrolli tekstide, kaartide, kataloogi ja reklaammaterjalide tooni ja sisu üle. Pekingi muinsuskaitseamet pakkus välja näituse Hiina-põhise kontseptsiooni, mis muuseumi direktori Bernard Guilleri sõnul «pani mongoli ajaloo ja kultuuri täielikult haihtuma».