Eestis võib koroonavaktsineerimine alata jaanuaris

Loora-Elisabet Lomp
Copy
USA biotehnoloogiafirma Moderna koroonavaktsiini siltidega pudelid. Foto on illustratiivne.
USA biotehnoloogiafirma Moderna koroonavaktsiini siltidega pudelid. Foto on illustratiivne. Foto: Reuters / Scanpix

Moderna koroonaviiruse vaktsiinid võivad jõuda Eestisse juba jaanuaris – riigiasutused ja tervishoiusüsteem on alustanud ettevalmistusi, et käivitada vaktsineerimine niipea, kui vaktsiinid siia jõuavad.

Sotsiaalminister Tanel Kiik (Keskerakond) tutvustas tänasel valitsuskabineti nõupidamisel Euroopa Komisjoni ja ravimitootja Moderna Covid-19 vaktsiini eelostulepingut. See on üks seitsmest Euroopa Liidu vaktsiiniportfelli eelostulepingust, millega valitsus ühines.

Riigiasutused ja tervishoiusüsteem teevad ettevalmistusi, et alustada vaktsineerimisega niipea, kui vaktsiinid Eestisse jõuavad. Esimesed vaktsiinid võivad saada ELi müügiloa aastavahetuseks ning esimesed tarned jõuda Eestisse jaanuaris.

Valitsuse liikmed andsid möödunud nädalal põhimõttelise heakskiidu Eesti ühinemisele kõigi seitsme Euroopa Liidu ühishankes oleva vaktsiinitootja lepinguga. Ühine vaktsiiniportfell hajutab riske, sest kui mõne vaktsiini arendamine, turule tulemine või tootmine peaks takerduma, siis on ikkagi tagatud see, et vaktsineerimisega saab alustada Eestis samal ajal kui teistes Euroopa Liidu riikides, ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

«Nii riigiasutused kui ka tervishoiusüsteem teevad ettevalmistusi selleks, et olla valmis Covid-19 vaktsiinide tarneteks juba järgmise aasta alguses ja saaksime alustada vaktsineerimisega esimesel võimalusel.»

Milliste ravimifirmade koroonavaktsiine Eestisse oodatakse?

Eesti on praeguseks ühinenud ravimitootjate AstraZeneca, Jannsen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna lepingutega. Euroopa Liidu ühishankes on leping ka vaktsiinitootjaga Sanofi, millega Eestil on võimalik liituda hiljem. Läbirääkimised käivad veel ka vaktsiinitootjaga Novavax.

  • AstraZeneca lepinguga soetab Eesti Covid-19 vaktsiini ca 600 000 inimesele
  • Jannsen Pharmaceutica NV lepinguga ca 300 000 inimesele
  • Pfizer/BioNTech lepinguga ca 300 000 inimesele
  • Curevaci lepinguga ca 330 000 inimesele
  • Moderna lepinguga ca 117 000 inimesele.

Lepingute kohaselt hakatakse vaktsiine liikmesriikidesse tarnima pärast seda, kui vaktsiin saab Euroopa Liidus müügiloa. Eestil on vaktsiinitootjatega kokkulepe, et vaktsiinid tarnitakse terviseametisse, kus tagatakse vaktsiinide hoiustamiseks vajalikud tingimused (sh eriti madalad temperatuurid ning külmahela nõuete järgmine).

Eesti korraldab riigisisese vaktsiinide laialiveo vaktsineerimispunktidesse vastavalt vaktsiinide jaotuskavale ning transport tagatakse nii, et vaktsineerimispunktides ei ole vaja luua tavapärasest erinevaid hoiutingimusi. Ka kõige pretensioonikamad vaktsiinid säilivad tavatingimustel viis päeva.

Esimesed on eesliinitöötajad ja riskigrupid

«Vaktsiinid hakkavad Eestisse saabuma järk-järgult mitme kvartali jooksul. Kaardistasime juba suve algul riskirühmad, kellele soovime võimaldada vaktsineerimist esmajärjekorras,» ütles Kiik. «Need on ennekõike tervishoiu- ja hoolekandetöötajad, tervishoiuasutustes töötavad inimesed,  hoolekandeasutuste elanikud, vanemaealised ja teatud krooniliste haigustega inimesed, elutähtsate teenuste osutajad.»

Covid-19 riskirühmas on Eestis veidi üle 300 000 inimese. Seejärel saavad end vaktsineerida kõik Eesti elanikud, kes seda soovivad.

Vaktsiinide hoiustamise ja transpordi ettevalmistamine ning vaktsineerimise korraldamine (sh vaktsineerijate koolitamine) on käimas ning sellega tegeleb terviseamet. «Vaktsineerimise korraldamiseks on esmajärjekorras kavas kasutada juba toimivaid süsteeme – haiglad, hooldekodud, perearstikeskused,» lisas minister Kiik. 

Pfizeri ja BioNTechi vaktsiinile BNT162b2 annab Euroopa ravimiameti inimravimite komitee pragustel andmetel hinnangu detsembri lõpus. Moderna Biotech Spaini vaktsiinile Moderna Covid-19 (mRNA1273) jaanuari keskel.

Tagasi üles