Prantslased nõuavad õigust paljastada politsei brutaalsust (2)

Berit Nuka
, toimetaja
Copy
Pariisis kogunes nädalavahetusel politseivägivalla ja uue julgeolekuseaduse vastu meelt avaldama kümneid tuhandeid inimesi. Lahvatanud kokkupõrgetes oli kannatanuid nii protestijate kui ka korrakaitsjate leeris. 
Pariisis kogunes nädalavahetusel politseivägivalla ja uue julgeolekuseaduse vastu meelt avaldama kümneid tuhandeid inimesi. Lahvatanud kokkupõrgetes oli kannatanuid nii protestijate kui ka korrakaitsjate leeris. Foto: Ameer al-Halbi/AFP/Scanpix

Pärast seda, kui nädalavahetusel kogunes üle Prantsusmaa tänavatele enam kui 130 000 hiljutistest politseivägivalla juhtumitest häiritud inimest, otsustas president Emmanuel Macroni partei teha ümber vastuolulise seaduse, mis jõustudes muutnuks karistatavaks politseinikest tehtud videote ja piltide jagamise.

Kurja juur oli üldise julgeoleku seaduse eelnõu paragrahv 24, mille järgi oleks muutunud kuriteoks politseinikest tööolukorras tehtud tuvastatavate jäädvustuste jagamine või levitamine «eesmärga põhjustada neile füüsilist või psühholoogilist kahju». Võimaliku karistusena nägi eelnõu ette aastast vangistust ja 45 000-eurost trahvi.

Nii Prantsusmaa ajakirjanikud kui ka valitsuse enda sõltumatu inimõiguste õigusvahemees Claire Hedon leidsid, et paragrahv on ebamääraselt sõnastatud ja võib takistada inimesi politseivägivalla juhtumeid paljastamast, vahendas Reuters.

Prantslaste pahameelele andis veelgi kütet see, et seaduse läbisurumine siseminister Gérald Darmanini eestvedamisel langes samasse nädalasse, mil just videote vahendusel jõudis rahva silme ette kaks järjekordset näidet politsei ülemäärasest jõupruukimisest ja rassistlikust käitumisest.

Hulk näiteid jõhkrutsemisest

Eelmise nädala esmaspäeval ajas politsei hoolimata kohalike poliitikute ja inimõiguslaste vastuseisust vägivaldselt laiali loata püstitatud afgaani põgenikelaagri Pariisis République’i väljakul, rebides maha telgid, tõugates neis viibinud inimesed sillutisele ja püüdes rahvast pisargaasiga laiali ajada.

«Olin ühes neist telkidest ja politsei püüdis mu kinni, tõukas mind, ma sain kumminuiahoope,» rääkis 25-aastane afgaani noormees RTLile päev hiljem, näidates sinikaid oma seljal ja reiel. «Nad käskisid mu lahkuda, jälitasid mind, kuni jõudsin umbes kell üks öösel siia silla alla.»

Prokuratuur alustas uurimist kahe laagrit laiali ajanud politseiniku suhtes, vahendas The Guardian. Üks uurimistest puudutab korrakaitsjat, keda filmiti politsei eest ära jooksvale mehele jalga ette panemas, nii et too kukkus rängalt. Teine politseinik jäi videole ajakirjanikku vastu maad hoidmas ja teda kumminuiaga ähvardamas.

Veel enne kui pahameel politsei tegevuse pärast lahtuda jõudis, avaldas veebileht Loopsider läinud neljapäeval turvakaamera video, milles kolm valgenahalist politseinikku peksavad Pariisis mitu minutit jõhkralt mustanahalist muusikaprodutsenti Michel Zecler’d, keda korrakaitsjad olid teel stuudiosse jälitanud, sest ta ei kandnud näomaski, vahendas BBC.

Zecler’ sõnul nimetasid politseinikud teda viis päeva enne video avalikkuse ette jõudmist toimunud peksmise ajal «räpaseks neegriks». «Mul vedas, et olid videod, mis mind kaitsevad,» lausus Zecler AP-le.

Üleeile esitati kolmele peksmises osalenud politseinikule ja nende neljandale kolleegile, kes viskas muusikastuudiosse pisargaasikanistri, süüdistus tahtlikus vägivalla tarvitamises võimupositsioonis olles, rassistlikus rünnakus ning võltsimises, kuna pärast vahejuhtumit esitatud raportis väitsid nad, et Zecler lõhnas tugevalt kanepi järele ja takistas läbiotsimist.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles