Kohtus PRIA võitnud ettevõtja: meile põhjustatud mainekahju on katastroofiline

PRIA toetuse abil püstitati Liu külla sadamahoone, ent amet alustas järelevalvet ja küsis toetusraha tagasi. Kuigi kohtus saavutas võidu toetusetaotleja, kolis kalatöötlemise eesmärgil ruume kasutanud Liu Fish enne kohtusaaga lõppu oma tootmise Vana-Pärnusse ja toetuse kaasabil rajatud hooned seisavad Lius tühjalt. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Pärnumaa tuntuim põllumajandusettevõte OÜ Halinga, Eesti Hobusekasvatajate Selts, MTÜd Rannakalad ja Kalatex Liu külas on näited Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga (PRIA) aastaid kohut käinutest. Kuigi amet seljatab enamiku vaideid, jääb ligi viiendikul juhtudest õigus neile, kes tõestavad toetuse sihipärast kasutamist.

„Kus pole kaebust, seal pole kohut,” ütleb Pärnu kandi vanasõna, mis sobib Liu juhtumi kohta, kus PRIA alustas järelevalvet toetust saanud MTÜde üle kohaliku kalurkonna esindaja vihje alusel. Vihjaja väitis, et neil puudub juurdepääs Liu sadama hoonele, mis oli toetuse abil ehitatud, et pakkuda kohalikele kaluritele kala esmaladustamise võimalust.

Ameti selgituse järgi sai kalatöötlemisega tegelenud ettevõtja tootmise käivitamisest toetuse abil püstitatud Liu sadamahoones teiste tootjatega võrreldes konkurentsieelise, kuna ei ole pidanud investeerima samaväärselt tootmishoone püstitamisse.

Liu jäi kalatööstuseta

Järelevalve tulemusena küsis PRIA Rannakaladelt 429 376 ja Kalatexilt 299 317 eurot tagasi. Avalikkuses nimetati arendajaid skeemitajateks, sest väidetavalt ei kasutanud nad toetusega ehitatud rajatisi ja seadmeid piirkonna kalurite tarbeks, vaid hoones fileerisid OÜ Liu Fishi töölised imporditud kala.

Algas kohtuvaidluste jada, kuni Riigikohtu kolleegium leidis tänavu juunis, et PRIA ja eelnevad kohtud lähtusid liiga kitsalt taotluses kirjeldatud äriplaanist ning jätsid arvestamata Euroopa kalandusfondi 2007–2013 rakenduskavale tugineva kalanduspiirkondade säästva arengu meetme eesmärgi. Seega oli ekslik hinnang, et kaebaja pani toime rikkumise.

„Mainekahju on ühingutele ja ka ühingu eestvedajatele peaaegu katastroofiline,” tõdes projekti eestvedaja Siim Suursild, mõeldes sildistamisele. „Ei ole kerge elada väikeses külakogukonnas, kui sind meedia võimenduse kaudu lausa kurjategijaks tembeldatakse. Häbimärgistatud polnud ju ainult kalandusühingute eestvedajad, vaid ka nende pereliikmed.”