REGIONAALARENG Tegusad kohaliku elu vedurid võimaldavad senisest palju laiemalt ette võtta

Eha Paas
, Tartu Ülikooli kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu magistrand
Copy
Olgugi, et Eesti aasta küla 2017. aastal Läsna ja Loobu on naaberkülad Lääne-Virumaal Kadrina vallas, on nende külade elanikud justkui üks suur pere. Naaberkülade inimesi ühendab Läsna rahvamaja, mis aitabki moodustada ühist, kultuurset ja töökat kogukonda.
Olgugi, et Eesti aasta küla 2017. aastal Läsna ja Loobu on naaberkülad Lääne-Virumaal Kadrina vallas, on nende külade elanikud justkui üks suur pere. Naaberkülade inimesi ühendab Läsna rahvamaja, mis aitabki moodustada ühist, kultuurset ja töökat kogukonda. Foto: Erakogu

Neli Tartu Ülikooli kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu õppekava magistrandi ning Viljandi kõrgtehnoloogiaettevõtte juht vaatlevad juhtankurkogukondade mõju kohaedendusele.

Eestis on potentsiaali kasvada ankurkogukondadeks regionaalsetel kolledžitel ja kutsekoolidel. Hea näide on ka raamatukogud, mis üha enam vaatavad kaugemale oma tavapärastest raamidest ja katsetavad uusi rolle. Kohtadel võivad kogukonna ankruteks olla ka ettevõtted ja talud.

Potentsiaalsetel ankurorganisatsioonidel on kohtadel korralik infrastruktuur, mis ei leia aga alati täielikult kasutamist. Näiteks koolimajad. Kool saab olla kogukonnakeskuseks: pakkuda õpet täiskasvanutele ning spordisaalid, staadionid ja koolisöökla võivad olla piirkonna elanikele avatud. Omakorda saaks koolisöökla pakkuda sooja toitu eakatele või koostöös valla sotsiaalosakonnaga toitlustada koduhooldusel olevaid inimesi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles