Traditsioonilisuse ja tänapäevasuse kombinatsioon riukalikus pillerkaaris

Hanna Marrandi
, TÜ teatriteaduse üliõpilane
Copy
XIX sajandil, kui näidend «Peer Gynt» valmis, poleks vist Norra trolle sellisena osatud ette kujutada. Ugalas esietendunud «Peer Gyntis» sai mütoloogilisi tegelasi näha tänapäeva keelde ümbertõlgituna. Pildil on trollide keskel peategelane Peer Gynt (Martin Mill).  FOTO: Gabriela Urm
XIX sajandil, kui näidend «Peer Gynt» valmis, poleks vist Norra trolle sellisena osatud ette kujutada. Ugalas esietendunud «Peer Gyntis» sai mütoloogilisi tegelasi näha tänapäeva keelde ümbertõlgituna. Pildil on trollide keskel peategelane Peer Gynt (Martin Mill). FOTO: Gabriela Urm Foto: Gabriela Urm

Vaatemänguline, haarav ja visuaalselt võrratu lavastus «Peer Gynt», mille ainuke kitsaskoht on see, et vaatajal on kõigi loo sündmustega raske järge pidada. Kahe vaatamiskorra järel tundub, et lavastuse käigus juhtub lihtsalt nii palju, et vaataja ei tohi hetkekski tähelepanu kaotada. Samas peab jõudma imetleda ka unenäolist lavakujundust, mitmekülgset koreograafiat ning Solveigi (Liisbeth Kala) kurbkauneid lauluviise.

«Peer Gynt» on selle sügise üks suurejoonelisemaid lavastusi, seda nii etendajate arvu kui ka algmaterjali mahukuse poolest. Eepose lavalaudadele seadmine on arusaadavalt suur ettevõtmine. Ugala on selleks appi kutsunud Vanemuise teatri ja Viljandi Kultuuriakadeemia näitlejatudengid.

Lavastuse nimiosa täidab Martin Mill, kelle poisilik hoiak korvab tegeliku vanuselise ebakõla. Nimelt on Peer Gynt loo alguses noor poiss, kes oma vaesele emale krutskite ja iseseisvuspüüdlustega peavalu põhjustab.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles