Kaimar Karu: vaja on paradigma muutust

Kaimar Karu. Foto: Mihkel Maripuu

Meie senine käsitlus regionaalpoliitikast ei vasta meie riigi suurusele, olukorrale ega vajadustele, kirjutab kolumnist Kaimar Karu.

Regionaalsed investeeringud, räägitakse. Vabadus teha olulisi otsuseid häda- vajalike kulutuste osas, arvestamata strateegiate, arengukavade ja eelarveridade seatavate prioriteetide ja piirangutega, õhatakse. Vabadus eirata omaenda initsiaale nonde dokumentide kooskõlastuslehtedel…

Miljoneid väärt katusepapirulli­ omavahel ära jaganute avalik nimekiri on muidugi kena žest. Tublisti parem, kui eelarvereale «prügimajandus» või «import-eksport» kirjutada, kui laenata teleklassikast. See ei muuda aga praktikat mõistlikuks. Päevavalgus ei hävita tänapäeval enam isegi vereimejaid, ammugi siis tobedusi.

Sadade rahasaajate hulgas on kahtlemata mitu, kellele see summa on kriitilise loomuga, ning nende tähtsust ei saa me pisendada ega vajadusi eirata. Tervikuna on selline otsustus- ja jagamismudel aga lühinägelik ning kaugel kestlikkusest. On aeg lõpetada regionaalpoliitika külge ennast «aga teeme ju midagi» puugina haakinud ja selgelt liiga pikale veninud eksperiment.

Tegelikult muidugi vajab regionaalpoliitika tervikuna ümbermõtestamist, sest nagu ka riigikontrolli hiljutisest aruandest nähtub, ei ole ei meie senine strateegia (puudus) ega ka eelnevalt kirjeldatud aastaid austatud tava pealinnaväliste katuste vihmakindlust olulisel määral suurendanud. Üle terve riigi nukralt taeva poole turritavate pehkinud sarikate põhjal näib, et ka tuulekindlust mitte.