Riigikogu kiitis heaks haiguspäevade varasema hüvitamise
9. detsember 2020, 17:20
Riigikogu võttis kolmapäeval vastu seadusemuudatuse, millega väheneb töötajate omavastutus haiguspäevade hüvitamisel senise kolme päeva asemel ühele päevale ning tööandja hakkab tasuma varasema viie päeva asemel järgneva nelja päeva eest. Sotside hinnangul tulnuks tegutseda juba varem.
Uus haiguslehtedega seonduv regulatsioon rakendub ainult 1. jaanuarist kuni 30. aprillini 2021. aastal väljastatud haiguslehtedele. Seadusega suureneb Eesti haigekassa vastutus, kes edaspidi kompenseerib haigushüvitise kulud alates kuuendast haigestumise päevast.
Muudatuste tulemusel tekib 2021. aastal Eesti haigekassale 5 miljonit lisakulu, millest 2,5 miljonit kaetakse haigekassa eelarvest ning 2,5 miljonit taotletakse valitsuse reservist.
Tehtud muudatuste eesmärk on vähendada haigestumisel töötajate omavastutust ning langetada inimeste haigena tööl käimise riski, pidurdades seeläbi Covid-19 haiguse levikut. Lisaks soodustab riigikogu hinnangul seadus ohutu töökeskkonna loomist ja lihtsustab tööandjatel töökeskkonnanõuete täitmist.
«Samuti muudab see tööinspektsiooni andmekogule esitatavaid nõudeid, uuendatakse ja täpsustatakse andmekogu eesmärki, andmekogusse kantavate andmete loetelu ja andmete säilitustähtaegu,» vahendati pressiteates.
Seaduse kohaselt tuleb töökeskkonna riskianalüüs koostada tööelu infosüsteemis või edastada see tööinspektsioonile. Veel suurendatakse seadusega tööandja vastutust töötingimuste rikkumise eest.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 93 Riigikogu liiget.
Sotside sõnul vajab kriisijuhtimine teistsugust tempot
Sotsiaaldemokraat Riina Sikkut nentis täna riigikogus, et viiruse ulatusliku leviku üheks põhjuseks on see, et valitsus venitas terve sügise otsusega maksta inimestele kinni esimesed töölt puudutud haiguspäevad.
Sikkuti hinnangul tulnuks suvist hingamisaega kasutada uueks nakkuslaineks valmistumiseks. «Valitsus hakkas haiguspäevade hüvitamise küsimust arutama augusti lõpus. Sotsiaaldemokraadid esitasid septembri keskel oma eelnõu, mis nägi ette kolme esimese haiguspäeva hüvitamise. Otsusega oli kiire, sest viirus ju aega ei anna,» ütles Sikkut enne riigikogu ajutise haiguspäevade hüvitamise heakskiitu.
Otsustamatus venis Sikkuti sõnul kuudepikkuseks ja seda hoolimata uutest töökohakollete lisandumisest. «Terviseamet tõi järjekindlalt välja, et peamiseks valukohaks on haigussümptomitega tööl käimine. Kui 18. novembril oli viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta 223, siis täna on see näitaja juba 415 ja haiglas viibib 261 patsienti,» lisas Sikkut.
«Kõik ju teavad, et esimeste haigusnähtudega tuleb koju jääda. Aga ma ei väsi kordamast, et see tähendab inimesele kaotust sissetulekus – nädalane haigus viib miinimumpalga teenijalt pea sada eurot. Ei saa eeldada, et inimene püsib kergelt kareda kurgu või nohuse ninaga kodus, kui see tähendab tema jaoks toimetulekuraskusi.»