Indrek Ibrus: 5G-põhine kultuuriruum

Indrek Ibrus. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Ruumilise interneti ja andmeajastu innovatsioonisüsteemi tuleb võtta kui rahvuslikku missiooni, kirjutab TLÜ meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus.

Mõnikümmend aastat tagasi, kui ma veel koolis käisin, oli mul kooliteel komme kivikesi taga ajada. Täpsemalt nii, et kui kodu lähedal jäi jala ette mõni kivike, lõin seda aina edasi kuni koolini, mis asus umbes kilomeeter eemal. Mängu reeglid ei olnud selged, aga üldiselt oli eesmärk kivi koolini saada võimalikult efektiivselt – põhimõte üsnagi sarnane golfiga.

Mõne aasta pärast võib aga vabalt olla, et uue aja koolipoisid mängivad samasugust mängu, aga palju ägedamana. Kandes liitreaalsuse prille, võivad nad näha kooliteel igasugu vaheväravaid, millest kivikest läbi veeretada, kivikest võivad tahta ära napsata mõned animeeritud tegelased, poisikestele hõiskaks kaasa kirju pealtvaatajaskond jne.

Lisaks saab kooliteel näha informatsiooni ümbritsevate majade kohta. Saab ehk teada, kas nende majade elanikud müüvad vanakraami või on neil vajalikke teenuseid pakkuda. Elanikud võivad majade virtuaalsetel seintel kuulutada oma seisukohti kohaliku elu küsimustes. Võib ka leida sõnumeid ümbritseva kohta kohalikelt ajakirjandusväljaannetelt. Nii lapsed kui ka vanainimesed võivad saada prillide abil juhatust ja vajalikke meeldetuletusi. Aga võimalik on lüüa kaasa korraga nii päris- kui ka kunstreaalsust koondavates mängudes või kunstiprojektides või uut laadi kolmemõõtmelistes ja interaktiivsetes «filmides».