Ametiühingu esindajad pole rahul riigikogu kavaga muuta kollektiivlepingu lõpetamise tingimusi ning on abi saamiseks pöördunud presidendi poole. Tööinspektsiooni esindaja arvates pole aga uut korda põhjust peljata.
Kollektiivlepingu lõpetamise uus variant kütab kirgi
23. jaanuar 2012, 17:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selle eelnõu loogika, millega me rahul ei ole, on see, et püütakse luua olukord, kus töösuhted jätkuvad, aga neid töötingimusi, mis tööandjaga on kokku lepitud, enam täitma ei pea,» kritiseerib ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga riigikogu õiguskomisjonis valminud seaduseelnõu.
Ametiühingu juhi sõnul loob uus eelnõu võimaluse, et kollektiivlepingu kehtivustähtaja saabudes muutub leping automaatselt tähtajatuks ning seejärel võivad osapooled sellest kolm kuud ette teatades üles öelda.
«Ettevõttel võib suurepäraselt minna, aga kui tööandja tahab kollektiivlepingust lahti saada, siis ta keeldub seda pikendamast, uut sõlmimast, ootab ära lõppkuupäeva saabumise ja ütleb, et nüüd on see leping seadusest tulenevalt tähtajatu ja enam ma seda ei järgi,» tõi ta näite.
Ametiühingujuht kinnitas, et reaalselt ei ole sellise seadusemuudatuse järele mingit vajadust, kuna väga koormavaks muutuva kollektiivlepingu saab tööandja ka täna võlaõigusseadusele tuginedes üles öelda.
Taliga ei usu, et seadusemuudatus ärgitaks tööandjaid kollektiivlepinguid sõlmima. «Et anname võimaluse lepingust lihtsalt vabaneda, siis hakatakse neid sõlmima. Miks nad (tööandjad – toim) peaksid seda sõlmima?» imestas ametiühingujuht.
Muudatus võeti ette õiguskantsleri soovitusel
Seaduseelnõu algatanud õiguskomisjoni esimehe Marko Pomerantsi sõnul võtsid nad seaduse muutmise ette, kuna õiguskantsler viitas oma märgukirjas, et praegune olukord ei ole põhiseadusega kooskõlas. «Tundub küll, et on hästi tore, kui kõik kestab igavesti, aga kui osapooled on kaheks aastaks kokku leppinud, siis on loogiline, et see ka kaks aastat kestab,» sõnas Pomerants. Lubades kaasata kõiki osapooli, loodab Pomerants saada eelnõu, kus «asi on põhiseadusega kooskõlas, olukord on loogiline ja töösuhted ka jätkuvad normaalsel moel.»
Ametiühingud pelgavad, et uue korra kehtima hakates kasutavad tööandjad kohe võimalust ja hakkavad kollektiivlepinguid üles ütlema. «Ma ei saa mürki võtta, et midagi ei muutu, aga töörahu ja selgus, mis tingimustel sul tööjõukulud tekivad, peaks olema iga ettevõtja huvi,» sõnas selle väite peale Pomerants.
Milline võiks olla seadusemuudatuse mõju, kas ettevõtjad hakkavad näiteks usinamalt kollektiivlepinguid sõlmima, Pomerants öelda ei osanud. «Eesti riigis ei ole sellist inimest, kes oskaks öelda, mis see mõju on. Tõe kriteerium on praktika, aga põhiprintsiip peaks kõigile olema arusaadav,» leidis saadik.
Ärgitab töötajaid läbirääkimisi pidama
Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam ametiühingu hirme ei jaga. «Mina ütleksin juristina küll seda, et mõlemal lepingupoolel peab olema õigus lepingut üles öelda. See on lepinguvabaduse põhimõte,» sõnas Siitam. Ta lisas, et tegelikult ei saaks kehtida sellist olukorda, kus üks pool takistab lepingu üles ütlemist, nagu on praegu kehtivas kollektiivlepingu seaduses. «Ilmselt 1993. aastal oli seda vaja, kui see seadus vastu võeti, aga praegu enam sellist jõulist regulatsiooni ehk ühe lepingu tähtsustamist küll vaja ei ole,» leidis jurist.
Siitami sõnul on praegune olukord, kus kord juba sõlmitud kollektiivleping jääbki kestma, kui ei leita kokkulepet selle muutmiseks, tekitanud olukorra, kus töötajad ei vaevugi tööandja laua taha saamiseks ja uue lepingu sõlmimiseks pingutama. Juristi sõnul on olemas oht, et tööandja hakkab viis või kümme aastat tagasi sõlmitud kollektiivlepinguid üles ütlema ning kindlasti selliseid üksikjuhtumeid ka tuleb. Aga enamus tööandjaid seda võimalust Siitami sõnul kindlasti kasutama ei hakka.
«Aga see seadusemuudatus peaks muutma mõlemad pooled erksamaks, et asutaks ikkagi tõeliselt kollektiivlepingu läbirääkimiste lainele, sest praegune olukord seda küll ei soodusta,» leidis ametnik.
Kuigi ametiühingute esindajate kinnitusel pole sellist muudatust vaja, kuna kollektiivlepingut saab lõpetada ka võlaõigusseadusele tuginedes, siis Siitam sellega päri ei ole.
«Mina ütleksin nii, et seda räägib inimene, kes ei mõista hästi õigusselguse põhimõtet.» Juristi sõnul annab võlaõigusseadus võimaluse, et mõjuvatel põhjustel võib erakorralistel asjaoludel lepingu lõpetada. «Aga mis saavad lepingu puhul olla väga erilised võimalused, mis lubaks seda üles öelda? Siis hakatakse nende üle vaidlema,» selgitas jurist. Ta kinnitas, et seadusemuudatusega ette nähtud regulatsioon on palju mõistlikum ning annab ka õigusselgust.