/nginx/o/2020/12/10/13522852t1h657b.jpg)
Paar kuud tagasi süüdistati Soome parlamendis valitsuse laenupoliitikat sõnadega «laenu võetakse nagu homset ei tulekski». Süüdistaja oli parempoolse Kokoomuse ridadesse kuuluv parlamendi liige ja süüdistatav Soome peaminister Sanna Marin, kes teatavasti kuulub Soome Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda.
Kui Sanna Marin eelmise aasta detsembris peaministriks sai, siis ütles EKRE juht Mart Helme, et Soomes on võimule saanud punased, kes «üritavad meeleheitlikult Soome riiki likvideerida» ja teha Soomest «europrovintsi». Ometi võiks Eesti valitsuse laenupoliitika kohta öelda täpselt sedasama, mis Soome valitsuse laenupoliitika kohta. Ka Eesti valitsus laenab, nagu homset ei tulekski.
Homme siiski tuleb. Kui mitte meile, siis meie lastele või vähemalt lapselastele. Keegi peab kunagi need kaks miljardit tagasi maksma. Eestis on töölkäivaid inimesi umbes 665 000, mis tähendab, et iga Eesti tööinimene justnagu laenaks järgmisel aastal 3000 eurot. Arvestades Eesti keskmise brutokuupalga suurust peaksid Eesti inimesed vähemalt kaks kuud töötama, et võetud laenu tagasi maksta.
Oleks ebamõistlik heita ükskõik missuguse riigi valitsusele ette laenamist majanduslanguse ajal. Kuid ette saab heita seda, et Eesti valitsus kavatseb jätkata laenamist ka majanduskasvu ajal. Rahandusministeeriumi septembrikuise prognoosi järgi kasvab Eesti majandus järgmisel aastal 6,4 protsenti.
Ette saab heita ka seda, et Eesti valitsus kavatseb ligi 80 protsenti laenatud rahast kulutada mitte investeeringuteks, vaid jooksvateks kuludeks. Mis omakorda tähendab seda, et ilma tulevikus kulusid kärpimata jäämegi lõputult laenama.
Eesti järgmise aasta riigieelarvet kommenteerides ütles rahandusminister Martin Helme, et riigivõlg on «instrument, millega tagame majanduse hea käekäigu». Kui Eesti valitsuse plaan on Eesti inimesed rikkaks laenata, siis tuleks ka avalikult välja öelda, mis on selle plaani hind ja kes peavad hakkama seda maksma.
Poleks mõistlik heita ükskõik millise riigi valitsusele ette laenamist majanduslanguse ajal. Kuid ette saab heita, et Eesti valitsus kavatseb jätkata laenamist ka majanduskasvu ajal.
Hiljutises intervjuus ütles Ühendkuningriigi rahandusminister Rishi Sunak poolnaljatades, et ta tahaks peaminister Boris Johnsoni käest krediitkaardi ära võtta. Euroopa Liidust lahkunud Ühendkuningriigi valitsus võtab samuti laenu. Kuid rahandusminister Sunak ei varja Ühendkuningriigi avalikkuse eest, et laenamise hinnaks võib olla maksutõus. Konservatiivse maailmavaatega poliitikule ei saa sellise sõnumi edastamine olla kerge.
Küsimus ei olegi maailmavaates, vaid riigimehelikkuses. Eestis ei ole kedagi, kes peaministri käest riigi krediitkaardi ära võtaks või avalikkusele karmi tõtt ütleks. Eestis on riigi krediitkaart rahandusministri käes.
1990ndatel küsiti teleintervjuus Mart Laarilt, mida ta teeks, kui Eestit tabaks tõsine majanduskriis. Laar vastas, et kui muud üle ei jää, siis ta langetaks pensione. Keskerakond näitas hiljem Laari vastust oma valimisreklaamides. Kuid nii nagu Sunak käitus ka Laar riigimehelikult, sest ei varjanud inimeste eest karmi tõde. Tänases Eestis on riigimehelikkuse asemel võimul midagi muud. Eesti valitsus näib käituvat, nagu homset ei tulekski.
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)