/nginx/o/2021/08/27/14023499t1h3990.jpg)
/nginx/o/2020/12/13/13527248t1hc974.jpg)
- Film on ülimõjukas ja kõikihaarav kultuuritegur
- Ameerika vallutas Euroopa kultuuriliselt filmitööstuse abil
- Hiiglaslikud veebiplatvormid on uus suur mõjur
Öeldakse, et rahvas, kes ei pea üleval oma sõjaväge, on peagi sunnitud üleval pidama võõrast sõjaväge. Eks samuti ole ka va purkis***jatega, nendib toimetaja Mihkel Kunnus.
Ameerika filmitootjate ja -levitajate ninamees William Hays ütles 1923. aastal Londonis kõneldes jultunud otsekohesusega: «Tahame müüa Ameerikat kogu maailmale Ameerika filmide abil.»
1927. aastal ilmus Suurbritannias ajalehes Daily Express juba järgmine kommentaar: «Enamik kinoskäijaid on ameerikastunud juba niisugusel määral, et peavad Briti filme välismaa filmideks... nad räägivad Ameerikast, mõtlevad Ameerikast, unistavad Ameerikast; meil on miljoneid inimesi, kes on niisama hästi kui ajutised Ameerika kodanikud.»
/nginx/o/2020/12/13/13527250t1h502c.jpg)
Eurooplased ei võtnud filmitootmist kui tööstusharu, kirjutab Briti ajaloolane Donald Sassoon, aga ameeriklased võtsid ning filmi kui kultuurižanri populaarsusele ja levikule pole ajaloos midagi võrdset vastu panna. USA vallutas Euroopa kultuuriliselt ja tegi seda eelkõige filmikultuuriga, sõnab ajaloolane üsna filmiliku dramaatilisusega.
Seesama William Hays (1879–1954) sai hiljem tuntuks omanimelise koodeksiga, millest sai Ameerika filmitööstuse põhiline eneseregulatsioonivahend. See määras hea ja kurja, kombekuse ja ebakombekuse, moraalinormid, mis pidid kehtima filmis ja nõnda ka üha laienevas vaatajaskonnas.
USA vallutas Euroopa kultuuriliselt ja tegi seda eelkõige filmikultuuriga.
Näiteks abielurikkumine ei tohtinud jätta meeldivat muljet, suudlused ja embused ei tohtinud olla liiga iharad, homoseksuaalsus oli tabu ning keelatud olid valgete ja mustanahaliste seksuaalsuhted, valgete orjapidamisele ei tohtinud ka viidata ja nii edasi. Haysi koodeks tühistati küll 1960ndatel, kui jõustus filmide klassifikatsioon, aga ei ole vaja kuigi teravat pilku märkamaks, et eneseregulatsioon pole kuhugi kadunud. Vastupidi: peab olema väga tuhm pilk, et seda mitte märgata, ning veidigi küpsemal inimesel on lihtsalt veidi piinlik näha, et moralistlik agenda on nii toores ja tahumata vormis. Ja ajaloolise irooniana on väärtused pigem diametraalselt vastupidised omaaegsele Haysi koodeksile.
Hea kolleeg Mikk Salu resümeerib: «Viimase paari aasta jooksul on USA telesarjad üle ujutatud moraalitseva woke-progressiivsusega. Ka kõige lihtsakoelisemad õudukad ja komöödiad loevad epistlilt nahavärvi, seksuaalse sättumuse ja sooidentiteedi teemal. On see ka meie tulevik?» («See on hea politseinik, sest ta on mustanahaline», EE 9.12.2020)
/nginx/o/2020/12/13/13527249t1hd35f.jpg)
Veel. Kui näiteks räägime inglise keele mõjust eesti keelele, siis kust see tuleb? Ei, see ei tule raamatutest või ajalehtedest. Esmajärjekorras tuleb see ingliskeelsetest filmidest, millest omakorda lõviosa on USA päritolu. Samuti muusikast ja popkultuurist laiemalt. Film meediumina on interneti ja sotsiaalmeedia tulekuga valdusi ainult laiendanud.
Donald Sassooni monumentaalne uurimus «Euroopa kultuuri ajalugu aastast 1800 kuni tänapäevani» (e k kirjastuses Varrak 2008), kust pärinevad ka siinsed näited, ilmus aastal 2005. Tähendab, enne sotsiaalmeedia- ja voogedastusplahvatust. Niigi ülevõimutsevale Hollywoodile on vahepeal kõrvale tekkinud teised USA algupäraga kultuuriliselt ülimõjukad hiiud. Viimastele saaks vist natuke vastu ainult terve Euroopa Liiduga koos.
Lühikeses perspektiivis ja lähivaates ei sõltu kultuurist nagu mitte midagi, pikemas perspektiivis ja kaugemalt vaadatuna aga kõik.
Käesolevas «Fookuses» on kaks lugu märksa nahalähedasemas mõõtkavas, mis nende hiiglaslike kultuurimõjudega kohaneda aitavad. Selle aasta jõulud mööduvad ju tõenäoliselt veel rohkem ekraani ees kui tavaliselt.
Igatahes meenub Mihkel Muti lakooniline kokkuvõte: lühikeses perspektiivis ja lähivaates ei sõltu kultuurist nagu mitte midagi, pikemas perspektiivis ja kaugemalt vaadatuna aga kõik.
Öeldakse, et rahvas, kes ei pea üleval oma sõjaväge, on peagi sunnitud üleval pidama võõrast sõjaväge. Eks samuti ole ka va purkis***jatega.