Analüüs: Eesti kaitsevaldkond on keskmise korruptsiooniriskiga
13. detsember 2020, 14:59
/nginx/o/2020/10/12/13409388t1h8810.jpg)
Lõppeval nädalal avaldas Transparency Internationali kaitse- ja julgeoleku ühing riigi kaitsevaldkonna aususe indeksi (GDI) tulemused, kus esimest korda hinnati ka Eestit. 212 indikaatori põhjal sai Eesti tulemuseks 58 punkti 100st, saavutades hindeks C ehk keskmise riskiga kategooria.
«Kus tuleb Eestil kindlasti paraneda, ja see pole üllatav, on lobitöö läbipaistvuse suurendamine. Eestis puudub täielikult nii karm kui pehme regulatsioon, mis täpsustaks lobitöö olemust. Kaitsevaldkonnas on see aga eriti oluline, sest seal liiguvad suured summad, 20-25 protsento juhtudest väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kaudu, mille terviklikkust avalikkus kontrollida ei saa. Peame meeles hoidma, et korruptsioonirisk kaitsevaldkonnas on ka otsene julgeolekurisk,» kommenteeris Korruptsioonivaba Eesti ühingu tegevjuht Carina Paju.
Kesk- ja Ida-Euroopa arvestuses on Eesti keskpärane. Sama hinde said näiteks Gruusia, Leedu, Poola ja Põhja-Makedoonia. Regioonis saavutas kõige parema tulemuse ehk hinde B aga Läti.
Indeksis mõõdetakse poliitilise, finantsi-, personali-, operatsiooni- ja hangete korruptsiooniriski.
Parimad tulemused ehk hinde B 69 punktiga sai Eesti finants- ja personaliriski maandamise osas, kusjuures innovaatilise praktikana tuuakse välja kaitsevaldkonna investeeringute ja hangete tsentraliseerimist Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusesse.
Halvima ehk hinde E sai Eesti vaid 25 punktiga operatsiooniriski kesise maandamise tõttu – missioonide planeerimisel ja elluviimisel korruptsiooniriskiga süsteemselt ei tegeleta.
Eesti tugevusena võib välja tuua tõhusa korruptsioonivastase seaduse ning sõltumatu kohtuvõimu, mis tähendavad, et ka kaitsevaldkonnas ei ole kuritegu karistamatu ja ennetatakse korruptsioonivorme nagu altkäemaksu andmine ametikoha saamiseks või kaitseväe kohustuslikust teenistusest pääsemiseks, selgub indeksist.
«Eesti tulemustes jääb silma veel kesine ligipääs avalikule teabele. Kuigi kõigile on arusaadav, et julgeolekukaalutlustel on paljud dokumendid, info ja tegevused salastatud, joonistub uuringust välja, et see, miks ja mida mitteavalikuks kuulutada, väärib üle vaatamist. Samamoodi peaks kaitse-eelarve olema detailsem ja arusaadavam. Nagu hiljutisest justiitsministeeriumi analüüsist selgus, siis on liigne ja kergekäeline dokumentide asutusesiseseks kasutamiseks kuulutamine probleem ka mujal avalikus sektoris,» lisas KVE tegevjuht.
Eesti analüüsi viis läbi iseseisev hindaja, kasutades selleks nii ekspertintervjuusid, õiguslikku kui meediaanalüüsi. Eesti Kaitseministeerium sai võimaluse tulemustega tutvuda ning vajadusel neid parandusteks kommenteerida. Kui kaitseministeerium lisab kommentaari või paranduse 12 kuu jooksul pärast avalikustamist, lisatakse see GDI kodulehele.